Neljapäeval, 17. septembril tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Maret Saare väitekiri „Eoslavaseente kandeoste elektrilaeng ja selle bioloogiline tähendus“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks rakendusbioloogia erialal.
„Kui kukeseen, puravik, riisikas, timpnarmik, tuletael, vamm või mõni muu eoslavaseen on viljakehad loonud, hakkavad need eritama elektrilaenguid,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Maret Saar. „Laengud satuvad eoskandadelt vabanenud eostega õhku – keskmiselt on laetud eosel kakskümmend kuni tuhat elementaarlaengut.“ Saar selgitas, et eostel on kas ainult positiivsed või negatiivsed laengud või esineb mõlemaid: „Kui viljakeha on elujõuline, siis on vabanevatel eostel olevad laengud alati üht tüüpi, eluvõime minetanud vana viljakeha eostel aga mitte.“ Nii võib vanadusest kokku kukkuma hakkav puraviku viljakeha mingil ajal eritada vaid positiivse laenguga eoseid, mõned tunnid hiljem aga nii positiivse kui negatiivse laenguga eoseid. Elujõulistel üht liiki viljakehadel on eoste laengutüüp ühesugune ning see ei sõltu aasta- ega ööpäevaajast, õhu temperatuurist ega niiskusest, seente geograafilisest asukohast ega kasvupinnast.
„Liigi elujõulistest viljakehadest pärit eoste laengutüüp kannab tugevat fülogeneetilist signaali. Selle signaali järgi on eoste laengutüüp ühesugune terves seeneperekonnas ja ka sugukonnas, kui kõik sinna hõlmatud perekonnad pärinevad ühest eellasest,“ kommenteeris Saar. „Näib, et erinevad laengutüübid on seotud mingi eose tekkimises või arenemises esineva bioelektrilise protsessiga. See bioelektriline protsess on välja kujunenud juba praeguste seenerühmade eellastel ning on eellaste edasiste arenemiste ja hargnemiste käigus püsinud igaühel muutumatuna.“ Varasemad uurijad on näidanud, et eosel olev laeng ei oma rolli eose viljakehalt vabanemises: ei eosekannalt ärahüppamises ega ka eose liikumises eoslavakandja lehekeste vahel või torukeste sees.
„Eosel olev laeng omab rolli eoste õhust väljapesemisel – seda aga ainult siis, kui eosed on väikesed, läbimõõduga 2-5 mikromeetrit, ja 50 elementaarlaengu või enamaga, ning kui väljapesijaks on uduvihm, udu või pilv.“ Laengu mõjuaeg sõltub laengu suurusest: „Õhku vabanenud eosel hakkab õhuioonide toimel laeng muutuma, paarikümne minuti pärast on järel kolmandik ja kolmveerand tunni pärast seitsmendik esialgsest laengust.“
Eoslavaseente viljakehadest vabanevatel kandeostel avastati elektrilaengute olemasolu juba sada aastat tagasi, aga teadmisi neist on kogunenud vähe. Doktoritööst on kasu biofüüsikutele ja biokeemikutele, kes uurivad kandeoste teket ja vabanemist, mükoloogidele, kes uurivad seente sugulussuhteid, atmosfäärifüüsikutele, kes uurivad eoste osa kondensatsioonituumadena, või ka meditsiiniteadlastele, kes uurivad, miks majavammi eosed haigusnähte tekitavad.
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.15 Tartus Kreutzwaldi 5-2A1. Doktoritöö juhendajad on D.Sc. Erast Parmasto ja prof. Tiiu Kull ning oponent prof. Roy Kennedy (University of Worcester, UK).
Allikas: Eesti Maaülikool 17.09.2015 pressiteade |
