Esmaspäeval, 21. septembril toimub Tallinnas seminar "Eesti aastal 2100 - kas soe troopika või jäine põhjamaa?", kus tutvustatakse Eesti kliimamuutuste tulevikustsenaariume ning nendega kaasnevat mõju.
Mida on oodata Eesti kliimast? Kas aastaringset halba suusailma, äärmuslikku kuumust, ohtraid sademeid või tormituuli? Kas seenesaak muutub kasinamaks või rikkalikumaks? Millal kerkib Eestis viimane lumememm? Milline on muutuvate ilmastikunähtuste mõju Eesti rahva tervisele ja loodusele? Miks on juba praegu oluline maja ehitades või äritegevust planeerides kliimamuutustega arvestada?
Neile ja paljudele teistele küsimustele leiab vastused seminaril, mis toimub esmaspäeval, 21. septembril algusega kell 9.30 hotellis Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa (Toompuiestee 25). Seminaril tutvustab Eesti Keskkonnaagentuur kliimastsenaariume aastaks 2100 ja teadlased nende mõju meie igapäevaelule.
Hinnangud näitavad, et Eestit ootavad ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase.
Teadlased on põhjalike teaduslike uuringutega välja selgitatud kliimamuutuste mõju elutähtsatele valdkondadele ja koostamisel on kohanemismeetmed, mis tuleks võtta kasutusele lühikeses perspektiivis (kuni 2030) kui ka pikaajalises perspektiivis (kuni 2050 ja 2100).
Kliimamuutuste mõju eri valdkondadele tutvustavad nelja uuringrühma esindajad. "Merevee tase tõuseb Eesti rannikutel sajandi lõpuks suure tõenäosusega kolmandik kuni pool meetrit, laiendades võimalikke üleujutusalasid rannikutel. Kokku on Eesti sajandiüleujutuse riskiga alasid linnades-alevikes 40 km 2, kus elab ligi 7000 inimest," toob näite Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteadur Antti Roose.
Norra kogemusi kliimamuutustega kohanemisel jagab Norra Tsiviilkaitse Direktoraadi vanemnõunik Cathrine Andersen, kes tegeleb peamiselt kohanemise lõimimisega kohalike omavalitsuste planeerimisprotsessidesse.
Seminari lõpetab debatt "Kes peab kliimamuutustega kõige enam kohanema?".
Päeva avavad keskkonnaminister Marko Pomerants ja Norra Kuningriigi suursaadik Eestis Dagfinn Sørli.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnaministeeriumi ja partnerite korraldatud seminar aitab kaasa kliimamuutuste mõjuga kohanemise riikliku arengukava eelnõu valmimisele. Arengukava koostamist rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) programmi vahenditest ja Norra finantsmehhanismidest.
Esialgne päevakava:
09:30 Kogunemine ja tervituskohv
10:00 Avakõned
· Marko Pomerants, keskkonnaminister
· Dagfinn Sørli, Norra Kuningriigi suursaadik Eestis
10:10 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid kuni 2100
· Kai Rosin, Keskkonnaagentuur
10:35 Kliimamuutuste mõjud: "Planeeringud, maakasutus, inimtervis ja päästevõimekus"
· Antti Roose, Tartu Ülikool
· Hans Orru, Tartu Ülikool
11:00 Kliimamuutuste mõjud: "Majandus ja ühiskond"
· Marek Sammul, Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskus
11:25 Kohvipaus
11:40 Kliimamuutuste mõjud: "Looduskeskkond ja biomajandus"
· Kaja Peterson, SEI Tallinn
12:05 Kliimamuutuste mõjud: "Taristu, ehitised ja energeetika"
· Kerli Kirsimaa, SEI Tallinn
12:30 Norra kogemused kliimamuutustega kohanemise valdkonnas
· Cathrine Andersen, Norra Tsiviilkaitse Direktoraat
13:00 Debatt "Kes peab kliimamuutustega kõige enam kohanema?"
13:45 Lõuna
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 15.09.2015 pressiteade
