Aasta Põllumeeste Klubi avalik pöördumine.

Eesti piima- ja sealihasektoris on viimaste kümnendite tõsiseim kriis. Seda teavad nii põllumehed kui avalikkus, kuid riigikogu ja valitsuse sammud kriisi leevendamiseks on jäänud peaaegu olematuks. Eesti on vallutanud seakatk, mille ohjamisega pole toime tuldud. Katku tõsidust pole õigeaegselt teadvustatud, taudi ennetamiseks vajalikke meetmeid on rängalt eiratud. Terendamas on olukord, et me ei suuda enam tagada eestimaalaste toidulauale piisavas koguses kodumaist sealiha. Järjest kiirenevas tempos on vähenemas ka meie piimakari. Jätkuvalt on languses kodumaine aiandussaaduste tootmine, seda eeskätt ebavõrdse konkurentsi tõttu naaberriikidega.

Kuigi põllumajandussaadussaadused kuuluvad Eesti kõige olulisemate ekspordiartiklite hulka, oleme alates taasiseseisvumisest olnud ebavõrdsete konkurentsitingimuste tõttu põllumajandussaaduste ja toiduainete netoimportija. Seniste arengute jätkumine süvendab meie sõltuvust importtoidust.

Venemaa impordipiirangud on Eesti põllumajandustootjad viinud sügavasse kriisi. Oleme aasta lõpuks kaotamas kümnendikku oma piimalehmadest ja kolmandikku tõuemistest. Nii piimaveise- kui seakasvatuses on hävimas Euroopa tippu kuuluvad tõukarjad, mille loomisesse on põllumehed panustanud aastakümneid sihikindlat tööd. Loomakasvatuse hävimine viib söödaturu kokkutõmbumiseni, mis annab paratamatult valusa löögi ka teravilja- ja taimekasvatajatele. Koos karjade vähenemisega kaob põllumajandussektoris vähemalt 1000 töökohta, seejärel kaovad tuhanded töökohad põllumajanduse sidussektorites.

Põllumajandusettevõtete suur laenukoormus, mis on tekkinud suurest investeerimisvajadusest viimase kümne aasta jooksul, vajab teenindamist ka kriisi ajal.

Räägime euroopalikust solidaarsusest, kuid Eesti otsustajatele on need vaid sisutühjad sõnad. Või miski, mis kehtib vaid väljaspool Eestit abi vajajaile. Meie põllumajandusettevõtete otsetoetused on võrreldes 2013. aastaga langenud 40%−50%, sest nii 2014. kui 2015. aastal ei pidanud Eesti valitsus ja Riigikogu oluliseks maksta riigieelarvest EL tasemel kokku lepitud üleminekutoetusi nii, nagu seda tegid meie naaberriigid. Lisaks sellele on Läti, Leedu ja Soome valitsused andnud oma põllumeestele täiendavat kriisiabi ja ei ole lootnud vaid EL-i peale. Prantsusmaa annab oma piimatootjatele 600 miljoni euro ulatuses kriisiabi, mis Eesti proportsioone arvestades tähendaks 17 miljoni euro suurust abipaketti. EL-i ühisel turul ellujäämiseks ei saa Eesti käituda naaberriikidest erinevalt, vastasel juhul on selge, et tootmise vähenemine Euroopas toimub just meie tootjate välja suretamise arvelt.

Vastuvõetamatu on valitsuskoalitsiooni jätkuv tegevus kõlvatu konkurentsi süvendamisel. See on vastuolus nii põllumeeste, maarahva kui kogu Eesti huvidega. Meie kõikide eluks vajaliku toiduvaldkonna rolli pisendamine valitsuse poolt on kuritegelik.

Põllumajanduse sisuliste probleemide lahendamise asemel tegeleb valitsus probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimisega. Sealihaturu kriisi leevendamise asemel käib juba terve aasta veider tants mobiilse seapõleti ümber. Põllumajandusministeeriumi nimemuutusest on tehtud meediaprojekt, millega pole kaasnenud sisulist tegevuste ja ressursside ümbersuunamist. Astumata on reaalsed sammud Maa-ameti, metsandus-, jahindus- ja kalandusvaldkonna ületoomiseks maaeluministeeriumisse, et nime muutnud valitsusasutus saaks täita maamajandusministeeriumi ülesandeid.

Me ei saa, käed rüpes, pealt vaadata, kuidas meie ja paljude teiste põliste põllumeeste elutöö on hävimas. Kui hääbub kohalik toidutootmine ja maapiirkondades kaovad töökohad, on see meie riigile otseseks julgeolekuohuks. Hiljemalt tänaseks, mil meie kõigi silme all on arutult auku aetud üle 22 000 kodusea, peaks olema selge, et toidujulgeolek on laiapõhjalise riigikaitse üheks nurgakiviks.

Valitsuse ja riigi suhtumine põllumajanduse strateegilisse rolli vajab tõsist muutust, mistõttu toetame põllumajandusorganisatsioonide poolt 14. septembril kavandatavat protestiaktsiooni Toompeal ja oleme seal kohal.

Meie, Aasta Põllumehed, nõuame Eesti põllumajandustootjate võrdset kohtlemist, nagu tehakse seda teistes ELi liikmesriikides:

• põllumajanduse erakorralise olukorra tunnistamist ja kriisiabimeetmete paketi väljatöötamist ja rakendamist;

• riigieelarvest tuleb piimatootjatele maksta erakorralise kriisiabi veel sellel aastal, leppides selleks kokku Euroopa Komisjoniga;

• selle aasta lisaeelarvesse tuleb planeerida üleminekutoetuste maksmine, alates 2016. aastast peab üleminekutoetusi maksma EL-i poolt lubatud täies mahus;

• viivitamatult tuleb välja töötada ja rakendada meetmete kava, mis leevendaks sealihaturul tekkinud kriisi ja tagaks sealihatootjate tegevuse jätkamiseks vajalikud vahendid.

Jääb arusaamatuks, miks valitsus põllumajanduse probleemidesse nii leigelt suhtub ja peaministriga samasse erakonda kuuluv maaeluminister ei suuda kaitsta põllumeeste huve? Kuidas saame üldse rääkida maaelu arendamisest või regionaalpoliitikast?

Selleks, et Urmas Kruuse saaks jätkata maaeluministrina, nõuame ministrilt ja valitsuselt kriisiolukorras otsustustavat tegutsemist ja lähikuudel selge kava esitamist põllumajandussektori tuleviku kindlustamisel. Loodame, et valitsuskoalitsioon suudab ära hoida katastroofi Eesti sea- ja piimakarjakasvatuses.

Kurgjal, 3. septembril 2015

Ilmar Teevet (2014, Pärnumaa) Tõnu Post (2013, Saaremaa)

tel 501 6754 tel 508 3914

Raivo Külasepp (2012, Tartumaa) Avo Samarüütel (2011, Tartumaa)

tel 503 4735 tel 508 7689

Madis Ajaots (2010, Tartumaa) Mart Timmi (2009, Võrumaa)

tel 505 3400 tel 553 4063

Mati Nurm (2008, Valgamaa) Ermo Sepp (2007, Lääne-Virumaa)

tel 5647 2786 tel 505 5089

Kalle Reiter (2006, Harjumaa) Arvo Kuutok (2005, Järvamaa)

tel 504 7266 tel 5669 0424

Aavo Mölder (2004, Tartumaa) Andres Härm (2004, Tartumaa)

tel 516 1215 tel 504 9958

Johannes Valk (2003, Harjumaa) Jaak Läänemets (2002, Lääne-Virumaa)

tel 516 4650 tel 5660 6357

Jaak Hinrikus (2002, Põlvamaa) Raivo Musting (2001, Põlvamaa)

tel 507 7527 tel 5660 6430

Infoks: Aasta Põllumeest valitakse alates 2001. aastast, konkurssi korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht. Aasta põllumehe tiitel antakse edukale põllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest.

Allikas: Aasta Põllumeeste Klubi 03.09.2015 pressiteade