31. augustil lõppes Keskkonnaameti poolt koordineeritud programm "Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks".

Kaitsekorralduskavades ning liigitegevuskavades on antud põhjalik ülevaade ala väärtustest ja liikidest, võimalikest ohuteguritest ning planeeritavatest tegevustest, millega saavutada liigi head seisundit. "Kavad on aluseks otsuste tegemisel, näiteks kuhu võiks rajada matkaradasid või millistel aladel on mõistlik taastada poollooduslikke kooslusi ja märgalasid, kas on vajalik aktiivne sekkumine liigi hea seisundi hoidmiseks jne," ütles Keskkonnaameti looduskaitse projektikoordinaator Tarvi Tiits.

Kavades planeeritud tegevused ei ole aluseks vaid looduskaitse praktiliste tegevuste eest vastutavatele asutustele, vaid annavad suuna ka rakendusuuringute ning kohaliku arengu jaoks vajalike projektide läbiviimiseks.

"Piiratud vahendite tingimustes, on vaja esmalt põhjalikult läbi mõelda, mida on vaja teha, kui oluline see on ja kuidas seda kõige otstarbekamalt korraldada. Kaitsekorralduskava väärtus seisnebki selles, et enne reaalsetele tegudele asumist kaalutakse läbi kõik aspektid, sest tehtud või tegemata jäetud muudatuse mõju ökosüsteemile on sageli pikaajaline. Eesti vanarahva tarkuski ütleb, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika," selgitas Tiits.

Kavade koostamisse andsid olulise panuse Eesti ülikoolid ning paremad eksperdid, kaasati nii maaomanikke, kohalikke omavalitsusi, ettevõtjaid ja seltse kui ka teisi huvilisi, kellele oleme tehtud töö eest väga tänulikud. Samasugune tänuväärne panus on oodatud ka kõigilt huvilistelt koostatud kavade elluviimisel.

"Programmi rakendamine ei olnud lihtne, aga see õnnestus tänu heale koostööle Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga. Loodame, et valminud kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade järgi määratud tegevused saavad ka ellu viidud ning aitavad kaasa loodusväärtuste säilimisele," ütles KIKi juhatuse liige Andrus Kimber.

Keskkonnaministeeriumi algatatud ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendatud struktuuritoetusega programmi rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond 3 707 000 euroga, projekti lõplik maksumus on toetuse summast mõnevõrra väiksem. Programmi viis ellu Keskkonnaamet aastatel 2009-2015.