Esimese koolipäeva tavad on pikka aega - üle poole sajandi - püsinud ühesugustena: pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on ikka olnud valge pluus. Mõnikord on tüdrukutel seda asendanud tume kleit piduliku valge krae ja kätistega. Kuid valge pluus tundub sel päeval endastmõistetavana praegugi, kui mingeid ettekirjutusi pole - valdav osa kooliastujaid on ikka sellises pidurõivastuses. Esinemiste järel anti õpilastele varem lilleõis ja elu esimene kõvakaaneline õpilaspilet. 1990. aastatel hakati 1. klassi astujaile kinkima aabitsaid (varem osteti kõik õpikud enne kooli endale ja seetõttu polnud aabitsal muud erilist tähendust, kui et ta oli esimene lugemisraamat - õpikud jäid ju nagunii endale; vahel müüdi vanemates klassides kooliraamatuid ka sümboolse hinna eest edasi noorematele). Tänaseks on aabitsast kujunenud pikemaks ajaks esimene ja ainuke õpilase oma raamat, mälestusese. Paljudes koolides on aabitsasse liimitud kooli logoga eksliibris või kleeps. Oma koolimütsiga koolides antakse sageli just esimesel aktusel üle oma kooli tekkel.
Kuna koolisaalid ei mahuta tihti kõiki õppureid, siis minnakse ilusa ilmaga kas kooli spordiväljakule või piduliku rongkäiguga hoopis mujale, näiteks Elvas ja Türil lauluväljakule. Elvas on see olnud traditsiooniks pikki aastakümneid. Seesugune tava on viimaste aastate jooksul juurdumas mujalgi, näiteks on Põlva Ühisgümnaasium hakanud sel puhul 1991. aastast Intsikurmus käima.
Kui abiturientidel on tillukese koolilapse aktusele viimine hiljemgi hästi meeles, siis väikesed mäletavad halvasti, kes neid aktusele saatis. Ka ma ise mäletan hoopis rohkem seda suurt hirmu, millega tuli üle suure saali õpilaspileti järele minna ja direktoril kätt suruda, kui saali saatnud võõrast suurt tädi.
Piduliku aktuse järel minnakse tänagi klassiruumi, vaadatakse üle pinginaaber ja kuulatakse klassijuhataja juttu koolinõuetest. Järgneb rituaalne pildistamine kooli ees, kuhu esimese klassi õpilast on tihti kogunenud õnnitlema vanemad, sugulased ja sõbrad. Tihti on esimese koolipäeva puhul kodus ootamas peolaud ja kingitused.
Pidulik pole esimene koolipäev aga üksnes esimese ja viimase klassi õpilastele, vaid kõigile õppuritele. Kõik - nii suuremad kui väiksemad koolilapsed - lähevad kooli, kaasas lilled õpetajale. Kõige sagedamini on need sügislilled: astrid ja krüsanteemid.
Nõukogude aja viimastel aastakümnetel hakati 1. septembril tähistama tarkusepäeva, see tähtpäev on jäänud oluliseks tänini.
Mõnes perekonnas - eriti näiteks õpetajate peredes - on 1. septembril ka omad pidulikud tavad - kas kaetakse pidulaud, käiakse kusagil kindlas paigas, näiteks jalutatakse pereema või -isa vanast koolimajast mööda, minnakse muuseumi või loomaaeda. Ka linnad ja vallad korraldavad tarkusepäeval või selle eel temaatilisi üritusi.
Head kooliaasta algust!
Allikas: BERTA
