Ilmunud on Gorizontõ Estonii uus number

Loodusajakirja venekeelne almanahh vaatleb seekord mitmest küljest Peipsimaad. Lugeja leiab Peipsimaa erinumbrist sisukat lugemist nii Eesti-Vene piiriveekogu kasutuse ja kalavarude, Peipsiveere looduskaitseala kui ka kohalike taimharulduste, vanausuliste, muidugi kuulsa Peipsi sibula ning palju muu kohta.

"Peipsi järv ehk meri, nagu seda peipsimaalased kutsuvad, on Euroopa suuruselt neljas järv, ühtlasi ka Eesti ja Vene piiriveekogu. Peipsimaad on määratletud mitmeti, aga üks on kindel- tegemist on Peipsi järve lääne- ja põhjakalda lähema või kaugema ümbrusega. Sellest lähtusimegi ka käesoleva almanahhi koostamisel," ütleb erinumbri peatoimetaja Toomas Kukk.

Peipsi järve elustikust on inimesi eelkõige huvitanud kalad ja nende püük. Üldteada on Karl Ernst von Baeri roll kalapüügireeglite kehtestamises Peipsi järvel 1859. aastal. Ent Peterburi arhiivides Baeri ekspeditsioonide materjale uurinud Erki Tammiksaar toob oma artiklis päevavalgele seni teadmata fakte ja jooniseid.

"Peipsiga seostub paljudel ka oluline vääriskala rääbis, kelle arvukuse vahepealne madalseis näitab paranemise märke. Vaatleme ka Eesti ja Vene poole koostööd piiriveekogu kasutamisel," tõstab Kukk väljaannet tutvustades esile.

Peipsi kaldale jäävat Eesti suurimat, Peipsiveere looduskaitseala tutvustab ajakirjas Madli Jõks. Ülle Kukk kirjeldab Peipsimaa taimharuldusi, Rein Einasto Kallaste liivakivipaljandit ning Taavi Pae Peipsimaad geograafi pilguga.

Peipsimaa inimesed on etniliselt ja kultuuriliselt isemoodi. Toomas Jüriado annab juhatusi vanausuliste maal rändamiseks: peale vanausuliste ajaloo ülevaate saab ajakirjast ka lähemat nõu, kust leida lisainfot või milliseid kohti võiks tingimata külastada. Ei puudu ka kuulsa Peipsi sibula kirjeldus - Peipsimaa ühe sümbolina on need ka erinumbri kaanel.

Peipsi ümbruse rahvapärimusest teeb ülevaate Marju Kõivupuu. Oma tähelepanekuid Peipsi veere inimeste kohta lisab Tiit Kändler. Peipsi järv on kuulus lotjade ja kunagise laialdase laevastiku poolest - laevanduse minevikust ja tänapäevast saab ülevaate Liisa-Lota Kaivo artiklist. Katre Palo aga juhatab lugeja Peipsimaa matkaradadele ning Raivo Kalle annab põhjaliku ülevaate Narva jõe ülemjooksu kuulsast Struuga luhast.

Gorizontõ Estonii on esimene Eestis kirjastatav ning seni ainus venekeelne ajakiri, mis annab ohtra pildimaterjali, graafikute ja kaartidega ülevaate Eesti loodusest, ajaloost ja kultuurist. Almanahhi väljaandja on MTÜ Loodusajakiri ning Peipsimaa erinumber on ilmunud tänu KIKi toetusele.

Varasemad Gorizontõ Estonii numbrid leiate kodulehelt www.loodusajakiri.ee.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Mait Sepp (foto: www.youtube.com)

Kukus räägib Mait Sepp Eesti soojenevast ilmast

Kuku raadio iganeljapäevane saade "Loodusajakiri" on jõudnud augustikuu Eesti Looduse tutvustuseni. Sel nädalal kõneleb Tartu ülikooli geograaf-klimatoloog Mait Sepp, kes on koos samuti TÜs töötavate geograafide Valentina Sagrise ja Tanel Tammega kirjutanud numbri kaaneloo "Eesti asub kliimamuutuste tulipunktis". Sepp kinnitab saates rohketele arvandmetele toetudes, et ikka nii mõõdukana tunduvas Läänemere piirkonnas on kliima enim soojenenud, eriti tugevalt annab see tunda linnades. Juttu on ka sellest, mida tuleks juba praegu silmas pidada, et olukord meilgi tulevikus ohtlikuks ei muutuks. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

Varasemaid "Loodusajakirja" saateid saab kuulata Kuku taskuhäälingust http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/.

EESTI SÕNUMEID

Metsasea elu on praegu kõike muud kui idülliline (foto: 4028mdk09/Wikimedia)

Kinnitatud on metssigade tõhusama küttimise erimeetmed

21. augustil teatati, et keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar on kehtestanud algavaks jahihooajaks metssigade küttimise täpsemad juhised, taudi leviku piirkondades on lubatud ka ajujaht ja jaht koertega.

Onemari hinnangul on kõige olulisem edu eeldus hea koostöö jahimeestega ja nende operatiivne info kütitud ja katku surnud sigade arvukuse kohta, mille alusel saab küttimismahtusid korrigeerida. Küttimismahtu on vaja suurendada, et vähendada metssigade asurkonda ja aidata tõkestada taudi levikut. Kehtestatud limiidi alusel on jahipiirkondadel kohustus küttida jahiaasta lõpuks, 2016. aasta 29. veebruariks 29 600 metssiga. Seejuures tuleb jälgida, et noorloomade osakaal kütitavate isendite seas oleks 60% ning emasloomade osakaal kütitavate vanaloomade ja kesikute hulgas samuti 60%.

Jahipiirkondade kasutajatel on kohustus teavitada iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks keskkonnaameti regiooni jahindusspetsialisti metssigade küttimisest (arv, sugu, vanuserühm). Veterinaar- ja toiduametil tuleb keskkonnaametit teavitada surnuna leitud või jahiloata surmatud metssigadest, kellel on taudi tunnuseid.

Taudi tõkestamiseks tuleb piirata metssigade lisasöötmist 1. oktoobrist 30. aprillini. Maist oktoobrini on metssigade lisasöötmine lubatud vaid selleks, et vältida ja vähendada uluki tekitatud põllukahjusid. Metssigade peibutussööta tohib kasutada ilma ajalise piiranguta, kuna see aitab kaasa metssigade küttimisele varitsusjahil. Juba varem muudeti jahieeskirja, millega lubatakse metsseale ajujahti pidada aasta ringi ning ka põrsaid küttida aasta läbi. Koertega jaht on lubatud 1. oktoobrist 31. märtsini. Peale selle on keskkonnaministeerium esitanud riigikogule jahiseaduse muutmise eelnõu, millega lubatakse küttida seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist ning püünisaedadega.

Jahiseaduse ja -eeskirja muudatused on kehtestatud ajutiselt, kuni olukord muutub. Lisainfot, sh küttimismahu maakondlikku jaotust vt www.envir.ee/et/sak ja http://keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/hadaolukorrad/sak/.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Eesti geograafiavõistkond Kadri-Ann Valdur, Teet Saar, Marius Saak ja Raul Rinken (foto: TÜ teaduskool)

Kooliõpilased tõid rahvusvaheliselt geograafiaolümpiaadilt neli medalit

Eesti õpilased näitasid häid teadmisi geograafias, tuues 11.-17. augustini Venemaal toimunud rahvusvaheliselt geograafiaolümpiaadilt koju ühe hõbe- ja kolm pronksmedalit.

Rahvusvahelise geograafiaolümpiaadi võistlusprogrammi kuulusid kirjalik töö, kaks välitööd ja multimeedia test. Omavahel võistlesid 159 õpilast 40 riigist. Eesti võistkonda kuulusid Raul Rinken Hugo Treffneri gümnaasiumist, Teet Saar ja Kadri-Ann Valdur Tallinna reaalkoolist ning Marius Saak Läänemaa ühisgümnaasiumist.

Välja jagati 13 kuldmedalit, 27 hõbemedalit ja 40 pronksmedalit. Järjekorras 12. geograafiaolümpiaadi võit läks Hiina Taipeisse. Eesti parimana saavutas Teet Saar 16. koha ja sai selle eest hõbemedali. Raul Rinken, Marius Saak ja Kadri-Ann Valdur võitsid pronksmedali.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse koordinaator Piret Pungas-Kohv ja Tallinna ülikooli teadur Anu Printsmann. Nende sõnul pakkus kõige suuremat rõõmu see, et kuna vaid pooled osalenud said medalid, ja kõik eestlased jõudsid medalikohale, on Eesti noorte teadmised geograafiast maailmas endiselt esirinnas.

Medalid anti kätte Lomonossovi Moskva riikliku ülikooli raamatukogu saalis; osalejaid tervitasid astronaudid rahvusvahelisest kosmosejaamast.

Tartu ülikool / Uudistaja

Allikas: www.k6k.ee

Valminud on keskkonnaõiguse käsiraamat

Keskkonnaõiguse keskus on valmis saanud käsiraamatu, mis aitab ametnikel ja teistel huvilistel paremini mõista rahvusvahelisest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevaid keskkonnainfo avalikustamise nõudeid ning osavamalt kaasata kohalikke inimesi. Eelkõige Århusi konventsiooni nõudeid ja rakenduspraktikat tutvustavad juhised on kättesaadavad võrgupaigast www.k6k.ee/files/kkinfo_kaasamine_l6plik.pdf.

Ametnikke oodatakse septembri alguses tasuta koolitustele, vt www.k6k.ee/meie-teenused/koolitused/keskkonnainfo-kaasamine-2015.

Juhise valmimist ja koolituste korraldamist toetab KIK.

Keskkonnaõiguse keskus / Uudistaja

Herilaseviu (foto: Urmas Sellis)

Tuhanded Eesti herilaseviud suunduvad lähiajal Nigeeriasse

Pärast kurnavat pesitsusperioodi on enamik linde saanud enda eest hoolitseda, kuid on mõned liigid, kelle pojad alles nüüd pesast lahkuvad. Selline on ka aasta lind herilaseviu, kes Eesti ühe hilisema pesitsejana praegu lennuvõimestunud poegi kantseldab. Mai lõpus saabuva ja putukatest toituva linnu suvi on kiire ning kohe pärast poegade lennuvõimestumist asuvad nad pikale rändele troopiliste talvitusalade poole Kesk-Aafrikas. Paljud Eestist rännet alustavast 2000-3000 herilaseviust lendavad Nigeeriasse ja selle lähikonda.

Augusti lõpus ja septembri esimesel poolel on muidu pigem varjulist herilaseviud seetõttu rohkem näha ja kuulda. Peale kohalike lindude rändavad meie aladelt sel ajal üle ka põhjanaabrite liigikaaslased ning seega on käes parim aeg herilaseviusid vaadelda. Vaata ja kuula, kuidas herilaseviud ära tunda http://www.eoy.ee/viu/viud/herilaseviu ja sisesta kindlasti oma viuvaatlus aasta linnu e-ankeeti http://www.eoy.ee/viu/vaatlused.

EOÜ/Uudistaja

Matkanädala avamine Aegviidus (foto: Erika Jüriado)

Eestil üks pealinn lisaks

15. augustil kuulutati Aegviidu Eesti matkapealinnaks.

"Teeme selleks kõik, et tiitlit väärikalt kanda ning tunnustada neid, kes matkailu hoidmise nimel töötavad," sõnas Aegviidu vallavanem Riivo Noor, kui matkaliidu esindaja Tarmo Mere ulatas talle valitsuskepi, täpsemalt hiidmatkakepi. Mere arvates oli loogiline anda tiitel Aegviidule, sest tegu on teede ristumise paigaga, kus on tore nii suvel kui ka talvel. Üksiti kuulutati avatuks matkanädal, mille eestvedaja Tiit Pikk soovis matkajatele meeldejäävaid ja mõnusaid elamusi.

Selle tähtsa hetke eel esinenud Uhhuduuri matkamehed sõnasid, et oma matkaunistuste planeerimist võikski alustada matkapealinna radadest ning alles pärast neid minna välismaiseid seiklusi otsima.

Matkapealinna väljakuulutamise puhul korraldati matkapealinna tunnuslause võistlus, kuhu laekus 54 tööd. Valla allüksuste juhtidest, vallavalitsuse ja valla volikogu liikmetest koosnevžürii valis Aegviidut kõige paremini iseloomustavaks sloganiks "Metsatäis elamusi", mille autor on Kadriann Randmer.

Teist korda toimunud matkanädal kestis 23. augustini ja selle läbiv matk oli kuus päeva RMK rajal kestnud retk Aegviidu-Kassinurme, millega võis omal soovil liituda kas üheks või mitmeks päevaks.

Loodusaja arvutilist / Uudistaja

Seekordse linnuralli huvitavaimaid liike oli tulipart (foto: Uku Paal / www.estbirding.ee)

Linnuralli Estonian Open võit jäi Eestisse

15. augustil toimus Ida-Virumaal Estbirdingu ja Viron Lintuseura korraldusel kahekümne esimene linnuralli Estonian Open. Rallist võttis osa 16 võistkonda kokku 68 liikmega. Esimest korda osales linnurallil Leedu võistkond, taas olid kohal ka lätlased.

Ralli võitis 141 liigiga Eesti võistkond RC & Co (Andrus Jair, Mihkel Metslaid, Margus Ots, Uku Paal, Peeter Raudsepp). Järgnesid tihedas grupis soomlaste MuoviLabaJengi ja Team Ristisaari ning Läänemaa linnuklubi (Mati Kose, Renno Nellis, Hannes Pehlak, Tarvo Valker) vastavalt 138, 137 ja 136 liigiga.

Liike märgati kokku 192, kellest huvitavamad olid Kalvis nähtud tulipart, jõgivästrik ja rukkirääk, Orus kaelus-turteltuvi, Purtses jõgivästrik, Narva-Jõesuus randtiir, Narvas tutt-tiir ja kukkurtihane, Toilas krüüsel, Kohtla-Järvel roohabekas ning Maidlas põldtsiitsitaja. Mitu võistkonda kohtas ka põldvutte.

Järgmisel aastal on linnuralli Estonian Open 13. augustil Hiiumaal.

Estbirding/Uudistaja

Põlvamaa lapsed saavad uue tipptasemel teadusklassi

Uuest kooliaastast hakkab Põlvamaal tegutsema noorte teadusring, mille varustuse soetamist toetab E-Piim ligi 3000 euroga.

Teadusklassi tarbeks ostetakse uued mikroskoobid, teleskoobid, binoklid ja keemiakatsete komplektid. Tegevust alustatakse juba oktoobrist Räpina lasteaia Vikerkaar ruumides. Vahendite soetamiseks saadakse raha E-Piima heategevusfondist.

Teadusringi eestvedaja, Tartu ülikooli keemiateaduste doktorandi Ketriin Paabo sõnul on ta toetuse üle ülimalt rõõmus, sest praegu ei ole Põlvamaa lastel ajakohaseid tingimusi, et rakendusliku teadusega esmast tutvust teha. Paabo kinnitas, et huviringi on oodatud kõik lapsed alates viiendast eluaastast ning et juba praegu on ringi vastu kogu Põlvamaal suur huvi. "Kui sel aastal alustame Räpinas 50 noorega, siis tuleval aastal liigume oma katseklaasidega ka teistesse Põlvamaa paikadesse ja loodame jõuda koguni paarisaja noore teadushuviliseni," avas Paabo huviringi edasisi plaane.

E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Muraka sõnul oligi E-Piima tänavuse kampaania eesmärk toetada kogu Eestis selliseid projekte, millel oleks lastele pikaajalisem positiivne mõju. Suurim kohalikke põllumehi ühendav meierei E-Piim annetas juulis igalt juustu- ja võipakilt kümme senti Eesti laste vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks loodud fondi. Kuu ajaga koguti ligi 30 000 eurot ning avalikul konkursil laekus E-Piimale üle 50 lastele mõeldud projekti toetusavalduse kogu Eestist. Algatused, mida fond toetab, valib välja žürii, kuhu kuuluvad patroon Hanna-Liina Võsa, MTÜ Koos Laste Heaks juht Toomas Palu ning E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas.

Teadusring Avastades Avatuks / Uudistaja

Eilsest alates saab osta saarmamarki maksimumkaardil, sellegi autor on Sándor Stern (allikas: Omniva)

Neljateistkümnendal Eesti Posti faunamargil on udras

Eile tuli käibele järjekordne mark sarjast "Eesti fauna". Riigisisesele kirjale sobival 55-sendisel suurt ruutformaati margil on saarmas.

See on selle sarja 14. mark ja kõik need on kujundanud Sándor Stern. Postiminiatuuri on trükitud 70 000, tavapäraselt on antud käibele ka esimese päeva ümbrik ja maksimumkaart.

Meie imetajaid kujutav margisari hakkas ilmuma 2002. aastal. Alates esimesest on neil järjekorras olnud metssiga, viigerhüljes, hunt, kobras, põder, mäger, pruun-suurkõrv, pruunkaru, lagrits, halljänes, metskits, nirk ja siil.

Omniva/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Tallinna lennusadam (foto: Toomas Jüriado)

"Võidujooks maailma lõppu‟

on Lennusadamas sel nädalal avatava uue rahvusvahelise suurnäituse nimi. Mahukas väljapanek kirjeldab detailselt üht maadeavastuse ajaloo dramaatilisemat lugu - lõunapooluse vallutamist. Veel tutvustab näitus Antarktika loodust ja teadusele pühendatud tänapäeva ning paljude Eestist pärit inimeste tegemisi selles jäises maailmanurgas.

Näituse on korraldanud American Museum of Natural History (New York, USA), Musée des Confluences (Lyon, Prantsusmaa) ja Royal British Columbia Museum (Victoria, Kanada). Eestit puudutava osa "Jäine teaduslabor" on loonud Eesti meremuuseum.

Tavakülastajatele avatakse näitus laupäeval, 29. augustil kell 10.

Pruun-suurkõrv (foto: Mnolf/Wikimedia)

Nahkhiireõhtud Tallinnas ...

Eesti loodusmuuseum ootab kõiki huvilisi Kadrioru parki nahkhiirte luureretkele, kus on võimalus öös askeldavaid loomi nahkhiiredetektori abil jälgida ning rohkem teada saada nende salapäraste loomade eluolust.

Käigud on selle nädala reedest kuni esmaspäevani ehk 28.-31. augustil ning järgmisel neljapäeval, 3. septembril, kõigil kordadel kell 21-22.30. Retki juhendab Triinu Tõrv MTÜ-st Suurkõrv. Üritustele pääseb muuseumipiletiga, mis maksab täiskasvanutele 4 eurot, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot. Kindlasti on vajalik eelregistreerumine, mida saab teha loodusmuuseumi kodulehel www.loodusmuuseum.ee. Täpsem kogunemiskoht antakse teada kõikidele osavõtjatele.

... ja Tartus

Tartu loodusmaja (Lille 10) nahkhiireõhtu algab 28. augustil kell 20.

Tutvustatakse Eesti ajaloo esimest nahkhiirte käsiraamatut, kuulatakse ettekannet ja käiakse hilisõhtul nahkhiiri vaatlemas raamatu autori Matti Masingu juhendusel. Iga osaleja saab soovi korral käsiraamatu "Eesti nahkhiired" (116 lk).

Osalustasu on täiskasvanutel 8 eurot, mille saab maksta enne ürituse algust kohapeal. Lapsed saavad osaleda tasuta. Kindlasti on vaja eelregistreeruda. https://docs.google.com/a/khk.ee/forms/d/1RR8YBLd9P4pTqja05LD
5E7byTZsTJdZcys_qTRjY2CM/viewform.

Allikas: www.muinastuled.ee

Keskkonnaameti loodusõhtu

"Muinastulede öö ja Keemu koge" algab laupäeval, 29. augustil kell 19 Keemu sadama külaplatsil Matsalus Läänemaal. Laevahukkudest ja mereleidudest räägivad Mati Mandel ja Maili Roio. Lisainfo ja registreerumine: Ave Huugen, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, ave.huugen@keskkonnaamet.ee, 504 7219.

Kolmepäevane retk "Kuramaa - liivlased ja kurelased, laulvad kalad ja liivad" ,

mille korraldavad Kuramaale ja Liivi randa Looduse Omnibuss ja Fenno-Ugria asutus, toimub 28.-30. augustil. Ööbitakse Roja hotellis. Laupäeval õhtusöögi järel algab Rojas muinastulede öö kontserdi ja tuleskulptuuridega.

Kultuuriloolist retke juhendavad Jaak Prozes Fenno-Ugriast ning ajaloodoktor Andres Adamson; kaasas peab olema ID-kaart või pass.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest reedel 7.30, tagasi Tallinna jõutakse pühapäeval kell 22. Sõidu hind koos majutuse, muuseumipiletite, kultuuriprogrammi ja söökidega on 135 eurot.

Info tel 5647 6297, registreerimine retked@looduseomnibuss.ee.

Mannteuffelite matusepaik Saare järve õpperajal (foto: Toomas Jüriado)

Huvipäevale Saare järve õpperajal

viivad Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed 29. augustil. Botaanik Silvia Pihu ja bioloog Külli Kalamees-Pani juhendusel uuritakse õpperaja loodust ja kooslusi.

Väljasõit on kell 9 Tartust Vanemuise 46 eest. Riietumisel soovitatakse lähtuda ilmaoludest ning võtta kaasa süüa ja juua. Osaleda saab tasuta, aga vajalik on eelnev registreerumine aadressil loodusmuuseum@ut.ee.

Hans Emiel Aloysius Bruyninckx (foto: DASonnenfeld/Wikimedia)

Euroopa keskkonnaagentuuri tegevdirektor Hans Bruyninckx

peab avaliku loengu 11. septembril algusega kell 9.30 Tallinna ülikoolis. Loeng annab eelkõige ülevaate EL keskkonnapoliitika senistest edusammudest, aga ka vajakajäämistest. Ettekande olulisimas osas arutletakse selle üle, kas on võimalik saavutada EL keskkonnapoliitika põhieesmärki: hea elu maakera võimaluste piires.

Ingliskeelne loeng peetakse 11. septembril 9.30-11.30 Tallinna ülikooli Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, II korrus, ruum M-218). Lisainfo: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uritused/euroopa-keskkonnaagentuuri-tegevdirektor-hans-bruyninckx-loeng-tallinnas.

Registreerumine: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/node/2448.

MAAILMAST

Polaaröö Longyearbyenis Teravmägedel (foto: Bjørn Christian Tørrissen / Wikimedia)

Polaaralade zooplankton käib libahundiks

Senise üldlevinud arvamuse järgi on ökosüsteemid pika polaaröö ajal puhkeseisundis, ent Teravmägedel tehtud uuringud kinnitavad vastupidist: terved asurkonnad osalevad ööpäevases sünkroniseeritud rändes, mille kutsub esile täiskuuvalgus.

Ööpäevased vertikaalsed liikumised on üks suuremaid biomassi sünkroniseeritud liikumisi planeedil. Kõigi ookeanide ja paljude järvede zooplanktoni ühisomadus on liikuda ööpimeduse varjus pinnakihti toituma ning naasta siis sügavusse, et mitte sattuda ise päevavalguses toiduobjektiks. Mõistagi juhib seda liikumist valgus, suuremas osas maailmast siis igapäevane päikesetõus ja -loojang. 2009. aastal ilmunud artiklis kinnitati aga samasuguseid liikumisi kahes polaarjoonetaguses fjordis polaaröö ajal, kui päevavalgus ei saa planktoni käitumist mõjutada. Sellega pannakse tõsiselt proovile teooria, mille järgi polaaralade ökosüsteemid vajuvad pimeduses pikaks ajaks tegevusetusesse. Artikli autorid otsustasid asja edasi uurida ja algatasid CircA projekti.

Projekti juhtiva Tromsø ülikooli professori Jørgen Berge sõnul pole päikesevalgus inimsilmale polaaröös küll tajutav, aga andmed näitavad, et Arktika zooplankton ometi reageerib väga nõrgale valgusele. Järelikult eksisteerib mingi osa toiduahelast, millest seni on lihtsalt mööda vaadatud.

Tasapisi on ilmnenud kuu tähtsus: polaaröös ei mõjuta zooplanktonit mitte niivõrd päikese rütm, kuivõrd kuuvalgus - plankton hakkab täiskuu ajal sünkroniseerima oma liikumisi kuuvalguse toimel, mistõttu minnakse 24-tunniselt tsüklilt üle 24,8-tunnisele. Selgetel täiskuuöödel migreerub kogu asurkond sügavamale. Niisiis ei ole juttugi üleüldisest "talvitumisest".

Uuringud jätkuvad. Professor Berge rõhutab avastuse tähtsust esmajoones keskkonnakaitse seisukohalt. Toob ju kiiresti kasvav laevaliiklus ning nafta- ja gaasitööstus arktilisele elustikule kaasa suure ohu. Sestap on äärmiselt tähtis teada, et elustik on liikvel ka polaaröös ja iga naftaleke või muu taoline intsident võib ka sel ajal ökosüsteeme suuresti kahjustada.

Insight Publishers / Uudistaja

Harilik vihmauss (Lumbricus terrestris) (foto: Michael Linnenbach /Wikimedia )

Kuidas vihmaussid saavad jagu lehtedest

Londoni Imperial College'i teadlased avaldasid augusti alguses ajakirjas Nature Communications kokkuvõtte uurimusest, milles selgitati, mil moel suudavad vihmaussid seedida sellist taimset materjali, mida enamik herbivoore süüa ei saa, näiteks maha langenud puulehti.

Vihmaussid, keda Charles Darwin oli nimetanud looduslikeks atradeks, tagastavad teatavasti pinnasesse süsiniku, mis on seotud surnud taimsesse materjali. Nad söövad surnud lehti, ehkki need sisaldavad mürgiseid aineid, mis peletavad taimtoidulisi loomi.

Taimed sünteesivad teatavasti polüfenoole, mis on antioksüdandid ning annavad taimele tema värvid, üksiti aga muudavad lehed paljudele loomadele seedimatuks. Vihmausside n-ö vastumürk polüfenoolidele on aine, mille uurijad nimetasid drilodefensiiniks. Seda on ussides nii palju, et iga maakeral elava inimese kohta tuleb vähemalt üks kilogramm! Selle rohkusest hoolimata käivad vihmaussid väärtusliku ainega väga säästlikult ümber, suutes seda taaskasutada. Samas on nad võimelised oma soolestikus sünteesima seda rohkem drilodefensiini, mida rohkem polüfenoole on nende toidus. Vihmaussideta - ehk siis drilodefensiinita - oleks maailm hoopis teistsugune: maapinnale tekiks paks lagunematu lehekiht ning kogu süsinikuringe katkeks.

Drilodefensiini rohkus õnnestus kindlaks teha mass-spektromeetrial põhineva uudse visuaalseadmega: molekulaarmikroskoobiga, mis võimaldab määrata iga molekuli asukoha. Esimest korda suudeti need molekulid kindlaks teha 1988. aastal, kui anti välja patent veresoonte laiendajale. Traditsioonilises Hiina meditsiinis võetakse sellist ravimit sisse kuivatatud vihmaussidest tehtud preparaadina. Imperial College'i töörühma juht Jake Bundy küll kinnitab, et kuivatamine peaks väga suure tõenäosusega drilodefensiini desaktiveerima.

AlphaGalileo/Uudistaja

Üks paljudest Kopenhaageni jalgrattaparklatest (foto: Toomas Jüriado)

Kopenhaagen on jalgratturitele kõige mugavam linn maailmas

Rahvusvaheline linnadisaini kompanii Copenhagenize, mille kontorid asuvad Kopenhaagenis, Amsterdamis, Brüsselis ja Zürichis, propageerib jalgrataste üha suuremat kasutust linnaruumis. Muu hulgas on nad välja töötanud erilise arvnäitaja ( Copenhagenize Index), mille põhjal iga kahe aasta tagant selgitatakse välja 20 maailma linna, kus jalgrattakasutus on parimal järjel. Tänavu oli vaatluse all 122 linna, kus on vähemalt 600 000 elanikku.

Kahel eelmisel aastal oli edetabeli tipus Amsterdam, kuid tänavu tuli hollandlastel leppida teise kohaga: esimeseks on tõusnud Kopenhaagen tänu uuele jalgrattasõidutaristule ning lisandunud rohketele rattasõitjatele.

Edasi järgnesid Utrecht, esimest korda 20 hulka jõudnud Strasbourg, Eindhoven, Malmö, Nates, Bordeaux, Antwerpen ja Sevilla. Parima mitteeuroopa linnana on Buenos Aires 14., veel mahtusid väljastpoolt Vana Maailma tabelisse Minneapolis (18.) ja Montreal (20). Ida-Euroopast on ainsana esikahekümnes - samuti esimest korda- Ljubljana.

ELTIS/Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri, 26.08.2015. a.