Neljapäeval, 22. juunil võttis valitsus vastu Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja, mille kohaselt laiendatakse olemasolevat kaitseala.
Karula rahvuspargi eesmärgiks on Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Lisaks suurtele metsamassiividele, mitmepalgelisele maastikule ning paljudele järvedele, mille on endale koduks valinud mitmed Eestis haruldaseks jäänud linnu, looma ja taimeliigid on Karulas oluline kohapeal elav inimene koos oma keele, kommete ja elulaadiga.
Karula rahvuspargi pindala on 12 300 ha, sellest eramaad ligi 30%, jätkuvalt riigi omandis olevat maad 10% ja riigimetsamaad 60%.
Kaitseala on jagatud kaheks loodusreservaadiks (2%), kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks (56%) ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks (42%).
Loodusreservaadid on moodustatud puutumata loodusega alade kaitseks, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes loodusliku protsessina.
Karula rahvuspark kuulub sealsete loodusväärtuste tõttu üle-euroopalise kaitstavate alade võrgustiku Natura 2000 alade hulka.
Karula rahvuspark moodustati 1993. aastal Karula maastikukaitseala baasil.
Määrused jõustuvad kolm päeva pärast Riigi Teatajas ilmumist.
Lisainfo: Kaili Preismann, Karula Rahvuspargi andmehõive spetsialist, e-post kaili@karularahvuspark.ee.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 22.06.2006 pressiteade.
|