Saksamaa Schleswig-Holsteni liidumaa pakkus Eestile abi biomassi ja geneetiliselt muundatud kultuurtaimede (GMO) kooseksisteerimise vallas.

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja abiminister Rain Vändre kohtusid 21. juunil Kielis Schleswig-Holsteni liidumaa ministri dr Christian von Boetticheriga. Kohtumise peateemadeks olid biomass ja GMO.

Tuiksoo sõnul sooviks Eesti bioenergeetika vallas tihedamat koostööd Schleswig-Holsteini liidumaa ekspertidega, seda eriti INTERREG–biomassi projekti käigus. “Tegemist on Läänemeremaade bioenergeetika kommunikatsioonivõrgustikuga, mille peamiseks eesmärgiks on keskenduda statistika, riiklike meetmete, teavituse, koolituse ja pilootprojektide kommunikatsioonile,” selgitas Tuiksoo INTERREG projekti olemust.

Ministrite kohtumisel tuli arutlusele ka oktoobris Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal toimuv rahvusvaheline läänemeremaade bioenergeetika konverents, mis on 2005. a Eestis toimunud seminari jätk. Novembris 2006 on aga planeeritud Eestis konverents teemal: “Biomassi kasutamine energiatoormena”. Mõlemal konverentsil osalevad ka Schleswig-Holsteni liidumaa eksperdid.

“Bioenergia ja biomassi tootmine Eestis on alles algusjärgus. Biomassi kui tööstustoorme turg ei ole veel välja arenenud. Seega on Saksamaa meile väga heaks eeskujuks, kellelt õppust võtta. Ka Eestis nähakse biomassil suurt potentsiaali ning mitte ainult energeetilise toorainena, vaid ka materjalitööstuses,” sõnas abiminister Rain Vändre.

“GMO-de osas on Eestil strateegia väljatöötamisel. Eesti toetab liikmesriikidele omaste, s.o lähtuvalt klimaatilistest ja geograafilistest tingimustest ning liikide iseärasustest, kooseksisteerimise  reeglite väljatöötamist. Samuti toetab Eesti EL teadusuuringuid GMO võimalike mõjude eest inimesele ja keskkonnale,” vahendas Ester Tuiksoo Eesti seisukohta GMO osas.

Visiidi käigus tutvusid minister Ester Tuiksoo ja abiminister Rain Vändre biogaasiseadmega Hennstedteri bioenergia tehases ning külastasid selle seadmega köetavat kasvuhoonet. Nii Tuiksoole kui ka Vändrele jäi külastatud bioenergia tehasest sügav mulje.

“Saksamaa on Eestile oma kogemustega biomassi ning GMO vallas suureks eeskujuks ning Schleswig-Holsteini liidumaa on meile nõus nendel teemadel oma abi pakkuma ja meie ekspertidega koostööd tegema,” rõhutas Ester Tuiksoo.
 
Eesti ja Schleswig-Holsteini liidumaa vahel on sõlmitud koostöömemorandum, mille järgi on koostöö põhivaldkondadeks põllumajandusalase teabe ja kogemuste vahetus, osavõtt vastastikustest seminaridest ja konverentsidest ning põllumajanduseriala üliõpilaste vahetuse ja maanoorte koostöö toetamine.

Taustainfo:

INTERREG–Biomassi projektis 2007.a osalevad Läti, Leedu, Eesti, Taani, Rootsi, Sachsen-Anhalti, Mecklenburg-Vorpommerni ja Schleswig-Holsteini liidumaad. Antud projekti eestvedajaiks on kahe võrdselt tugeva kandidaadina pakutud Eestit ja Saksamaa Mecklenburg Vorpommerni liidumaad. Projekti eestvedav riik otsustakse lähikuudel.

Eestil on kolm olulist põhjust biomassi tootmise arendamiseks. Esiteks on fossiilkütuste varustuskindlus ebastabiilne. Teiseks peame vähendama keskkonnale suunatud reostuskoormust. Kolmandaks tõstaks biomassi tootmine sisemajanduse koguprodukti ning tagaks seeläbi majandusarengu stabiilsuse.

Põllumajandusministeeriumi 2006. aasta õigusloome tööplaanis on ette nähtud biomassi ja bioenergia edendamise riikliku arengukava väljatöötamine, mis peab tagama valdkonna stabiilse arengu. Alates 2007. aastast rakendatakse Eestis energeetiliste põllukultuuride toetusskeem, mis lisaks pindalapõhisele otsetoetusele võimaldab energiakultuuride kasvatajal saada täiendavat otsetoetust.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 21.06.2006 pressiteade.