21.-22. juunil 2006 Vilniuses kogunenud Läänemere kaitse komisjoni (Helcom) riikide esindajate nõupidamine otsustas kustutada Läänemere valupunktide nimekirjast Tallinna, Pärnu ja Paide, tunnustades sellega nende linnade keskkonnaalaseid saavutusi ja nende ohutust Läänemerele.

Tallinn, Pärnu ja Paide kui olulised Läänemere seisundi mõjutajad määrati 1992. aastal Läänemere-äärsete riikide esindajate poolt koos 132 reostuspiirkonnaga Läänemere valupunktide nimekirja. Samal aastal koostatud Läänemere tegevusprogramm seadis eesmärgiks vähemalt 20 aastaga kõrvaldada kõik valupunktidega seotud probleemid, millest üks teravaim on reovete sattumine merre.

Valupunktidest tingitud reostusmõju vähendamiseks alustasid Läänemere riigid keskkonnaseisundi parandamiseks mahukate investeerimisprogrammidega, mida on rahastanud Põhjamaade Investeerimispank (NIB), Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD), Euroopa Investeerimispank (EIB), Põhjamaade Finantskorporatsioon (NEFCO), Maailmapank jpt. Läänemere tegevusprogrammi hinnanguline maksumus on 147 miljardit krooni, millest umbes pool on veel täitmata.

Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul on keskkonnaalased edusammud Tallinnas, Pärnus ja Paides ilmekad näited Läänemere riikide heast koostööst. "Reostuse vähendamiseks ning reostusohu kõrvaldamiseks on nendes linnades uuendatud reoveepuhasteid ja rajatud kanalisatsioonisüsteeme. Vastutasuks pingutuste eest oleme kunagiste suletud randade asemele saanud puhta veega supluspiirkonnad Tallinnas ja Pärnus, ka Pärnu jõe kvaliteet on paranenud. Nende linnade reovesi enam Läänemerd ei ohusta," kinnitas Reiljan.

Ka Eesti vee-ettevõtted on teinud suurt tööd reovete nõuetekohaseks puhastamiseks ja kaasajastamiseks. "Näiteks AS Tallinna Vesi parandas Paljassaare reoveepuhastusjaama puhastusvõimet, vähendades sellega oluliselt lahte jõudvat lämmastikukogust," märkis Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv.

Kokku määrati 1992. aastal Eestist olulistest reostusallikatena Läänemere valupunktideks 13 objekti: peamiselt tööstus- ja olmepiirkonnad, mille peamine mõju seisneski reovee ebapiisavas puhastamises ning läheduses asuvate veekogude reostamises. Valupunktide nimekirja on Eestist jäänud veel viis peamiselt Kohtla-Järvel, Narvas, Haapsalus ja Kehras asuvat objekti, kus keskkonna saastatuse vähendamise projektid on alles pooleli.

Läänemere valupuntidest tingitud ohu kõrvaldamist hindab Helcom-i ekspertrühm, mille ettepanekul kiidavad valupunktide nimekirjast kustutamise heaks Läänemere riikide esindajad Helcom-is.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 21.06.06 pressiteade