Keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas tegevuskava kanakulli kaitseks ja arvukuse taastamiseks.
Kanakulli arvukus on Eestis viimasel ajal märkimisväärselt langenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300-500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Seetõttu kuulub see röövlind II kaitsekategooria linnuliikide hulka.
Kanakulli kaitse lähima viie aasta eesmärk on saavutada röövlinnu arvukuse tõus. Pikaajaline eesmärk on saavutada populatsiooni soodne seisund ehk arvukus suurusjärgus 700-1000 paari.
Eesmärkide saavutamiseks on tegevuskavas välja pakutud mitmeid üldisi meetmeid, näiteks raierahu pikendamine, kaitse katusliikide kaudu jne.
Ette on nähtud ka konkreetsed tegevused, muuhulgas uute pesitsusterritooriumite kaardistamine, riiklik seire, mitmesugused uuringud elupaigakasutuse ja hukkumispõhjuste väljaselgitamiseks, kanakulli ja tema kaitse tutvustamine koolitustel ja meedias. Koolitused on mõeldud metsaomanikele, jahimeestele, linnukasvatajatele jt sihtgruppidele.
Kanakull on haukaliste seltsi, haugaslaste sugukonda ja haugaste perekonda kuuluv kulliline. Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikul. Suurimateks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävimine ning toitumisalade kvaliteedi langus.
Looduskaitseseaduse järgi tuleb kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamiseks koostada tegevuskavad, kui senirakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Tegevuskava koostakse kõigile I kaitsekategooria ehk Eestis haruldastele ja hävimisohus liikidele. Valminud tegevuskavad kinnitab keskkonnaminister ja need on aluseks liigi kaitse korraldamisel Eestis.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 03.07.2015 pressiteade
