Riigikontroll avaldas täna auditi "Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine". Keskkonnaministeerium kinnitab, et jäätmeid käideldakse nõuetele vastavalt. Ministeerium teeb oma allasutustega tihedat koostööd ning leiab, et lubade kvaliteet, aruandlus ja ka järelevalve järjest paraneb.
Keskkonnaministeerium on seisukohal, et ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb tagada nende kokku kogumine ja käitlus selliselt, et see ei põhjustaks kahju tervisele ega keskkonnale. Seejuures tuleb ohtlike jäätmete puhul arvestada, et nende teket ja käitlust ei ole võimalik hinnata lähtudes majanduskasvust või jäätmehierhiast (jäätmekäitluse 5-astmeline süsteem). Kui tekib mõni uus tootmisettevõte, kelle tegevuse käigus tekivad ohtlikud jäätmed, siis see mõjutab koheselt üldist ohtlike jäätmete teket. Samuti kui mõni ettevõte lõpetab tegevuse, siis ohtlike jäätmete teke väheneb. Ohtlike jäätmete tekke kasv viitab ka sellele, et ohtlike jäätmete kogumine on paranenud.
Võimalusel tuleb kindlasti eelistada jäätmete taaskasutamist, kuid paljude ohtlike jäätmete juures on kõrvaldamine ainuke ohutu käitlusviis, mistõttu keskkonnaministeerium ei saa nõustuda riigikontrolli ettepanekuga seada ohtlike jäätmete käitlemisele ja taaskasutamisele selged eesmärgid ja sihttasemed. Ohtlike jäätmete taaskasutamise võimalused sõltuvad eelkõige jäätmete omadustest ning tihti ei leidugi neile sobivat taaskasutusmoodust.
Riigikontroll viitab oma auditis jäätmearuandluse puudustele ning soovitab ohtlike jäätmetega seotud infosüsteeme arendada selliselt, et neis olevaid andmeid saaks omavahel automaatselt võrrelda. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on juba käimas uue infosüsteemi arendamise projekt, millega luuakse terviklik keskkonnalubade ja aruannete infosüsteem, mis võimaldab lubade menetlemist, väljaandmist, haldamist, avalikustamist ja järelevalve teostamist ning aruannete esitamist, haldamist, avalikustamist ja järelevalve tegemist.
Keskkonnaministeerium nõustub riigikontrolliga, et radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise küsimus vajab otsust ja selleks on ka tööd alustatud. Nimelt sai Eesti ainsat radioaktiivsete jäätmete käitluskohta haldav AS A.L.A.R.A sellel aastal 2 miljonit eurot struktuurifondide toetust eeluuringuks, mis annab riigile lisainformatsiooni, millist jäätmete käitlemise varianti tulevikus eelistada ja milline peaks olema potentsiaalne lõppladustuspaik. Riigikontrolli soovitust kaaluda radioaktiivsete jäätmete eksporti mõnda naaberriiki, ei ole võimalik arvestada, sest seda ei toeta rahvusvaheline tava ja praktika.
Keskkonnaministeerium soovib täpsustada, et riigikontrolli aruande punktid, milles väidetakse, et keskkonnaministeerium on endale võtnud saastunud alade puhastamise ja korrastamise kohustuse, on ekslikud. Keskkonnaministeeriumil on kindlasti roll alade puhastustööde korraldamisel, kuid jääkreostuse likvideerimisega tuleb tegeleda üheskoos maaomanike ja kohalike omavalitsustega. Riigi ülesanne on näiteks luua maaomanikele, kohalikele omavalitsustele või muudele huvitatud osapooltele tingimused puhastustööde rahastamiseks. Seda on keskkonnaministeerium ka teinud, luues jääkreostuse likvideerimiseks toetusmeetme (veemajanduse programmi jääkreostuse likvideerimise alamprogramm), mida on rahastatud keskkonnatasudest üle 10 aasta.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 11.06.2015 pressiteade
