Riigikogu kiitis heaks Eesti ühinemise rahvusvahelise punkrikütuse konventsiooniga, mis annab õiguse nõuda laevaomanikelt ja nende kindlustajatelt kahjutasu, kui laevakütus on reostanud keskkonda.

Keskkonnaministeerium soovib punkrikütuse konventsiooniga ühinedes tagada riigile ning Eesti territooriumil kahju kannatanud isikutele õiguse saada piisavat ja kiiret hüvitist reostuskahjude eest, mille on põhjustanud laeval olev või laevalt pärinev kütus. Õigus hüvitiseks on ka neil, kes rakendavad meetmeid kahju vältimiseks või vähendamiseks (näiteks laevavraki põhjast tõstmine ja kütusest tühjendamine, reostustõrjevahendite ja laevade valmisoleku tagamine jne). Selleks, et olla võimeline tekitatud kahju hüvitama, peab laevaomanik asutama tagatisfondi või kasutama mõnda muud seadusega lubatud tagatist.

Konventsiooniga ühinemine tagab, et punkrikütuse reostus koristatakse ning kulud kaetakse rahvusvaheliste standardite kohaselt.

Eestil tuleb korraldada oma lipu all sõitvatele laevadele kindlustuse või samalaadse rahalise tagatise olemasolu kinnitava tõendi andmine ning kontrollida sadamasse saabuvate laevade tõendite olemasolu.

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames koostatud punkrikütuse konventsioon võeti vastu 23. märtsil 2001. aastal Londonis. Konventsioon ei ole praegu veel rahvusvaheliselt jõustunud, kuid kui sellega on ühinenud 18 riiki, siis jõustub konventsioon aasta pärast.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 13.06.06 pressiteade