Kümme aastat suuremahuliste muudatusteta püsinud seadus on praktikas üles kerkinud kitsaskohtadest lähtuvalt terviklikult üle vaadatud ning kogu mõju hindamise menetlus muutub senisest selgemaks, läbipaistvamaks ja kvaliteetsemaks.

Uue regulatsiooni üheks peamiseks muudatuseks on otsustaja ehk tegevusloa andja suurem kaasatus protsessi. Otsustajale antakse mõju hindamise menetluses juhtroll, mis tähendab kogu menetluse läbiviimist ja ka sisulist panustamist. Kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja keskkonnamõju hindamise (KMH) peamiseks eesmärgiks on anda otsustajale vajalikku teavet planeerimisdokumendi kehtestamiseks või tegevusloa andmiseks, tagab muudatus selle, et otsuses võetaks mõju hindamise tulemusi paremini arvesse.

Seaduses on ette nähtud ka otsustajat abistav meede. Läbipaistvuse suurendamiseks ning võimalike konfliktide vältimiseks menetluse hilisemates etappides hakatakse asjasse puutuvatelt asutustelt küsima seisukohti mõju hindamise sisu ja dokumentatsiooni kohta ning aruanne tuleb vajalike asutustega ka kooskõlastada.

Uues redaktsioonis on korrigeeritud ja täpsustatud ka kohustusliku keskkonnamõju hindamisega tegevuste loetelu. Näiteks on täpsustatud ohtlikke kemikaale käitleva üksuse püstitamise keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust, samuti on loomakasvatuse künnised viidud kooskõlla tööstusheite seaduse künnistega. Kehtivas määruses korrigeeritakse ka tegevuste loetelu, milleks tuleb koostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Näiteks lisatakse eelhinnangu koostamise kohustusega tegevuse alla veekogu rajamine, mille käigus eemaldatakse pinnast enam kui 10 000 kuupmeetrit. Nõude lisamise eesmärk on muuhulgas reguleerida täpsemalt olukordi, kus uue veekogu rajamise varjus tegelikult kaevandatakse maavara.

Samuti on korrastatud dokumentide nimekirja, mille puhul tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegilise hindamine, näiteks on täpsustatud detail- ka teemaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkust. Arvestada tuleb, et alates 1. juulist reguleerib keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust uus planeerimisseadus, samas kui selle sisuline pool on jätkuvalt esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses.

Kuna mõju hindamise kvaliteet on suuresti sõltuv ka ekspertide pädevusest, täpsustatakse ja muudetakse rangemaks nii keskkonnamõju hindamise kui keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspertidele esitatavaid nõudeid.

Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku miinimumtähtaeg pikeneb 14 päevalt 21-ni. See annab avalikkusele rohkem aega dokumentidega tutvumiseks ning ettepanekute ja küsimuste esitamiseks.

Uue seaduse menetluse osalistele tutvustamiseks on keskkonnaministeerium juba alustanud üle-eestilise koolituste sarjaga, mis jätkub ka juunis. Samuti on koostamisel eelkõige otsustajatele suunatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluste juhendid, mis avalikustatakse hiljemalt juuni lõpuks keskkonnaministeeriumi kodulehel.

 

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 01.06.2015 pressiteade