Keskkonnaministeerium alustab saastamise ja keskkonnale olulist mõju omavate sektorite, näiteks põlevkivitööstuse väliskulu hindamise metoodika välja töötamisega.

Väliskulude hindamise ehk välismõjude rahalise väärtuse väljaselgitamise metoodika on plaanis paika saada 2017. aastaks. Keskkonnakasutuse ühiskonnale tekitatava kulu kompenseerimiseks või selle vähendamiseks tuleb vajaduse korral täpsustada nii keskkonnatasusid kui ka muuta teisi regulatsioone, nt keskkonnapiiranguid ja -norme.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul on riigil suure negatiivse keskkonnamõjuga sektorite väliskulu hinda teades võimalik majanduslike ja sotsiaalsete aspektide kõrval sama olulisena hinnata ka keskkonnamõju ning seeläbi keskkonnakasutust paremini suunata.

"Keskkonnamõju rahalist väärtust teadmata võivad osad reaalsed kulud ühiskonnale kompenseerimata jääda või eelistatakse tegevust, mis on oma negatiivse mõjuga ühiskonnale kulukam. Uue metoodika väljatöötamisel on võimalik igal inimesel teada saada, milline kulu loodus- ja elukeskkonnale jääb näiteks energia tootmisel katmata," selgitas Lõhmus kulude hindamise vajalikkust.

Sellel nädalal keskkonnaministeeriumis toimunud seminaril "Keskkonnakasutuse välismõjude hindamine rahasse" arutati koos teadlaste, keskkonnaekspertide ja huvigruppidega, millist kasu väliskulude kindlaks tegemine eri osapooltele toob ja Eesti senist kogemust kulude hindamises.

Kaks päeva kestnud seminaril jõuti tõdemuseni, et esmalt on oluline paika panna see, milliste otsuste jaoks väliskulude kohta teavet eelkõige vaja on. "Sama tähtis on valida hindamiseks õige metoodika, et tagada usaldusväärsus ja õiged otsused. Järgmistel nädalatel hakkame koos rahandusministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga paika panema lähteülesande põhipunkte, et neid seejärel huvirühmadele tutvustada," rääkis Lõhmus edasistest sammudest.

Väliskulude hindamine puudutab enim maavarade kaevandamist, põlevkivitööstust, transporti ja põllumajandust. "Metoodika väljatöötamine peab toimuma tihedas koostöös riigi, ettevõtete ja teadlaste vahel ning väliskulud tuleb välja selgitada faktipõhiselt. Tulemused annavad ka ettevõtetele teadmise sektori mõju ulatusest ning selgema arusaama riigi keskkonnakasutuse poliitika kujundamisest. Kokkuvõttes on võitjateks kõik osapooled," märkis Lõhmus.

Keskkonnakasutuse välismõju on mõju, mis avaldub sotsiaalse või majandusliku tegevuse läbi teistele inimgruppidele, kes ei pruugi seda üldse soovida, ja ei avaldu eraldi kulu või tuluna näiteks tootmistegevuse korral toote hinnas. Negatiivne välismõju, mida ei kompenseerita, on väliskulu. Negatiivsed välismõjud on näiteks välisõhu saastamisest tulenevad tervisemõjud (peamiselt hingamisteede, südame- ja veresoonkonna haigused), kaevanduse või transpordisõlme lähikondse maa turuväärtuse langus müra tõttu ja kaevandusaluse maa senise otstarbega võrreldes kasutuskõlbmatuks muutumine.

Euroopa Liidus ja OECD-s on väliskulude hindamisega tegeletud juba alates 2000. aastast. Näiteks hindas Euroopa Terviseagentuur oma 2011. aasta raportis "Revealing the costs of air pollution from industrial facilities in Europe" (Tööstusrajatistest lähtuva õhusaaste kulude avalikustamine Euroopas), et tööstusest lenduvate peenosakeste kulu tonni kohta võib olla üle 10 000 euro. Sarnaselt hinnati ka teiste olulise mõjuga saasteainete tervisemõjude kulusid.

Väliskulude hindamise laiem eesmärk on riigile keskkonnakasutuse suunamiseks ja keskkonna kaitseks olulise info andmine.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 22.05.2015 pressiteade