Viimastel aastatel toimunud muutused põllumajanduses nõuavad noortelt üha mitmekülgsemaid teadmisi ja oskusi ning ka kutseharidus peab ajaga kaasas käima. Lisaks traditsioonilise põllumajandushariduse andmisele peab kool valmistama ette tulevasi ettevõtjaid, kirjutab Maablogis Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin.
Järvamaa Kutsehariduskeskus kui Türi kunagise näidissovhoostehnikumi järglane on omaaegse prestiižse maakooli järjepidevust kandnud ning ka tänasel põllumajandusharidusel ei ole häbeneda midagi.
Võrreldes näidissovhoostehnikumi aegadega tuleks põllumajandushariduse asemel pigem kasutada sõna maaeluharidus. Pikemalt selgitamata on selge, kui palju muutusi on toimunud viimastel aastatel ja kui palju on pidanud kasvõi näiteks traktorist juurde õppima – programmeeritavad maaharimismasinad, robotlüpsilaudad ja nii edasi. Ka Järvamaa kutsehariduskeskus püüab ajaga kaasas käia, et kõik õppijad saaksid seda, mida nad kooli otsima on tulnud.
Kompleksvõistlusel “Noortalunik 2014″ Säreveres, Järvamaal
Kutsehariduskeskuse eesmärk on, et iga põllumajanduseriala lõpetaja teaks kõike põhilist traditsioonilistest põllumajandusvaldkondadest. Lisaks peab ta saama piisava ettevalmistuse soovi korral ettevõtjaks hakkamiseks, sest tänapäeval ei ole maal suhtumisega “hommikul ärkan üles, saan töökäsu kätte ja täidan seda terve päeva või niikaua, kuni uue saan” võimalik kuigi edukaks saada.
Uued erialad ja õppekavad kutsehariduses
Järvamaa Kutsehariduskeskus on võtnud oma missisooniks selgitada Eesti ühiskonnale, et ka maal on võimalik õnnelik ja edukas olla. Kuigi mõnikord on tundunud, et ujume vastuvoolu, on päris palju saavutatud. Kui veel mõned aastad tagasi ei olnud Eestis võimalik õppida hobusekasvatust, loomaarsti abiliseks või kalakasvatajaks, siis nüüd on võimalus olemas. Paljudes Euroopa riikides saab talumees elektri oma farmi sõnnikuhoidlast, Eestis see kuigi levinud ei ole. Tõsi on, et paljuski sõltub see riigi poolt korraldatud toetuste skeemist. Kui aga eesmärk on juba 5 aasta pärast toota 20 protsenti energiast taastuvatest allikatest, siis sõnnikut ja maad energiakultuuride kasvatamiseks on meil piisavalt. Nii loodame ka uusi erialasid planeerides, et nimetatud 20 protsenti ei saavutata Eestis metsaraiumist suurendades, vaid et vaadatakse asju laiemalt. Käesoleva aasta sügisest alustab kutsehariduskeskuses esimene biogaasijaama operaatorite õppegrupp, mille lõpetajad saavad olema Eesti esimesed haritud biogaasi tootjad.
Põllumajanduseriala ei valita parema puudusel
Kutseharidusel on kaks suurt ülesannet – koolitada tööjõuturule parimaid spetsialiste ning vähendada koolist (hiljem seetõttu ka tööturult) väljalangemist. Põllumajandushariduses on olukord üldisest parem, sest põllumajandus ei ole eriala, mida valitakse parema puudusel. Põllumajandust tulevad õppima noored, kellel on juba vastav taust (kodutalu) või väga tugev soov. See aga teeb õpetamise õpetajatele lihtsamaks ja tulemuslikumaks. Ka õpetajad ise räägivad, et koolielu pole juba ammu selline, kus üks õpetab ja teised õpivad, sest tavaline on, et mõni õpilane on õpetajastki kogenum, ning et aegajalt on õppijate ja õpetajate rollid tunnis vahetunud. Selline koostöö ja dialoog tõstab kõikide osalejate taset.
Põllu- ja maamajanduserialade õpilaste kõrget taset ja tõsist suhtumist saab näha Türi Lillelaada raames toimuval kutsevõistlusel „Noortalunik 2015“, mida korraldavad Põllumajandusministeerium, Järvamaa Kutsehariduskeskus ja Sihtasutus Innove. Vaata lähemalt siit SA Innove kodulehel.
Rein Oselin, Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor
Allikas: Maablogi
