Keskkonnaamet tuletab alanud karjatamishooajal loomakasvatajatele meelde omavastutuse tähtsust vara kaitsmisel suurkiskjate rünnakute eest. Mitmekesise loodusega Eestis on karja kaitsel ennetusmeetmed möödapääsmatud.

Käesoleval kevadel on Keskkonnaametini jõudnud juba mitmed teated huntide murtud lammastest ja karude rüüstatud mesitarudest. Kevadised loomakahjustused tekivad perioodil, kui lambad viiakse majapidamistest eemale karjamaadele ja mesitarud kaugematele looduslikele korjemaadele.

Kahjustuste tekkimise riski saab oluliselt vähendada iga loomakasvataja ise. Keskkonnaamet soovitab kiskjakahjustuste ärahoidmiseks piirata karjamaa korraliku elektrikarjusega, ajada loomad ööseks lauta, kasutada karjuseid ja karjavalvekoeri. Näiteks akteeris aprilli lõpus Keskkonnaameti ekspert Saaremaal asuvas lambakarjas ühe isendi murdmise ja nelja looma vigastamise, mis toimusid tõenäoliselt hundi poolt. Lambad olid viidud asustusest eemale metsade keskel asuvale karjamaale. Karjamaa oli ümbritsetud vaid kraavide ja jõega ning sel puudus igasugune aed.

Loomakasvatajad ei peaks lootma jääma üksnes konkreetsete loomakahjustuste hüvitamisele, vaid panustama ka omalt poolt loomade ja mesilastarude kaitsmisesse. Keskkonnaamet hüvitab 50% kahjustuste vältimiseks rakendatud ennetusmeetmetest. 2014. aastal esitas Keskkonnaametile kiskjakahjude ennetamiseks rakendatud meetmete hüvitamistaotluse 32 isikut ning neile maksti hüvitisena välja 48 190 eurot.

"Suurkiskjate poolt põllumajandusloomale või mesilale tekitatud kahjustusest peab hüvitamisest huvitatud omanik viivitamatult teavitama Keskkonnaametit, kes hindab kahju suurust ning teeb otsuse kahjude hüvitamise kohta. Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel, kahjusaaja kanda jääb olenevalt rakendatud ennetusmeetmetest omavastutuse osa," ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Hunt, pruunkaru ja ilves on Eesti põlislooduse hea tervise indikaatorid. Koduloomade pidamisel tuleb arvestada, et kiskjad püüavad vähese vaevaga oma saagi kätte saada. "Eesti loodushoiu sümbolite ja tegevusprioriteetide hulka kuuluvad nii traditsioonilise põllumajandustegevuse abil hooldatud pool-looduslikud kooslused kui ka suurkiskjad. Kiskjakahjude esinemiskohtade paiknemine ja ulatus väljendab ennekõike suurkiskjatele sobilike elupaikade, nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust," sõnas Talvi.