"Kõik viis toetust soodustavad maapiirkondades väikesemahulist põllumajanduslikku ettevõtlust. Samuti käivitame väikestele põllumajandustootjatele toetusskeemi, mille puhul saab otsetoetust taotleda lihtsustatud korras," ütles maaeluminister Urmas Kruuse. "Meie eesmärk on soodustada maapiirkonnas väikesemahulist põllumajandusettevõtlust ja hoida seeläbi maapiirkonnad elujõus."

Väikeste põllumajandustootjate toetusskeemiga ühinemiseks peab taotleja 2015. aastal esitama lisaks maikuus esitatavale tavapärasele pindala- ja maksetaotlusele hiljemalt 15. augustiks asjakohase taotluse. Toetuse suuruseks on kuni 1250 eurot aastas ja toetusskeemiga saab liituda vaid 2015. aastal. Juhul kui isik ei soovi kohe esimesel aastal toetusskeemis osaleda või astub sealt välja mõnel järgneval aastal, siis ei ole tal enam võimalik uuesti väikepõllumajandustootja toetusega liituda. Liitumisel ei rakendu järgmisteks aastateks nõuetele vastavuse ja rohestamise nõuded kuni hetkeni, kui väiketootja otsustab skeemist lahkuda. Pärast väikepõllumajandustootja toetuse skeemist lahkumist saab tootja jätkata teiste toetuste taotlemist tavapärases korras. Skeemist lahkumise põhjuseks võib olla suurenenud otsetoetuste summa (ületab 1250 eurot aastas).

Tootmiskohustusega seotud toetusiraskustes olevatele sektoritele on 2015. aastast alates kavandatud neli:

·Piimalehma kasvatamise otsetoetuson suunatud 100 ja vähema piimalehmaga väiketootjatele. Maksimaalne võimalik toetuse ühikumäär on 100 eurot looma kohta.

·Ammlehma kasvatamise otsetoetus on suunatud väikekarjadele, kus peetakse kuni 25 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat. Maksimaalne võimalik toetuse ühikumäär on 100 eurot looma kohta.

·Ute ja kitse kasvatamise otsetoetuson suunatud uttede ja emakitsede arvu alusel väikekarjadele, kus on 10-100 vähemalt aastast utte või emakitse. Maksimaalne võimalik toetuse ühikumäär on 15 eurot looma kohta.

·Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetustmakstakse taotlejale vähemalt 1 hektari suuruse toetusõigusliku põllumajanduskultuuri kasvupinna kohta. Toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid on porgand, söögipeet, kaalikas, kurk, sibul, õunapuu, pirnipuu, kirsipuu, murelipuu, ploomipuu, kreegipuu, alõtša, must, valge ja punane sõstar, karusmari, vaarikas, viinapuu, kultuurjõhvikas, kultuurmustikas, aroonia, ebaküdoonia. Maksimaalne võimalik ühikumäär on 238 eurot hektari kohta.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstakse Eesti põllumeestele otsetoetusi aastatel 2015-2020 üle 900 miljoni euro, millest tänavu makstakse kaheksa otsetoetuse kava raames välja 114 miljonit eurot.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi pressiteade