Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teadlased kaardistavad üle Eesti olulisemate taimekahjustajate esinemist ja annavad põllumeestele operatiivselt teavet taimekaitsetööde ajastamiseks ning seeläbi tõrjeefektiivsuse tõstmiseks.

Keemilise taimekaitse kasutamine on majanduslikult õigustatud vaid juhul, kui taimekaitse tulemusel saadava saagi väärtus ületab taimekaitsele tehtud kulutused. Üksikute kahjurite või taimehaiguste vähese esinemise korral jääb taimekahjustaja tekitatud kahju väikseks ning taimekaitsevahendite kasutamise kulud ületavad sellest saadud tulu. Sellistel juhtudel ei ole pestitsiidide kasutamine põhjendatud.

Tõrjetöödega hilinedes ei suudeta taimekahjustajaid enam kontrollida ning vaatamata taimekaitsevahendite kasutamisele võivad saagikaod olla suured. Taimekahjustajate monitooring koos andmete operatiivse edastamisega aitab varakult määrata ja hoiatada kahjustaja ründe eest ning selle alusel teha õigeaegne majanduslikult põhjendatud tõrje.

Tõrjetööde efektiivsuse tagab õige ajastus

Kõige efektiivsem on taimehaiguste või -kahjurite tõrje nende leviku ja arengu kriitilistes faasides. Tõrjetööde õigel ajastamisel on võimalik saavutada kõrge tõrjeefektiivsus juba pestitsiidide väikeste kulunormide kasutamisel.

Kiiresti arenevate ja suurt saagikadu põhjustavate taimekahjustajate, näiteks kartuli-lehemädaniku korral on pestitsiidi kasutamine vajalik enne nähtavate sümptomite ilmnemist.

Õige tõrjeaja määramiseks peab arvestama, kas ilmatingimused on haiguse arengut soodustavad või mitte. Seepärast kasutavad paljud kartulikasvatajad juba aastaid põllul paiknevaid automaatilmajaamu kartuli-lehemädaniku tõrje ajastamiseks. Ilmaandmete kasutamine on võimaldanud neil taimekaitsevahendeilt mitme pritsimiskorra jagu kulusid kokku hoida.

Taimekahjustajate monitooring ja prognoosimine

Taimekaitset vajavate kahjustajate esinemise tuvastamine nõuab regulaarset põldude monitooringut. Ühel põllul tuvastatud tõrjevajadus on laiendatav ka teistele samas piirkonnas sarnastes tingimustes asuvatele põldudele.

Seepärast alustas ETKI 2014. aastal üle-eestilist taimekahjustajate monitooringut, et luua põllumeeste jaoks hädavajalik taimekahjustajate monitooringu- ja prognoosisüsteem.

Monitooringu käigus vaadeldi olulisemate taimekahjustajate esinemist Eesti peamistes taimekasvatuspiirkondades. Monitooringu andmed avaldati iganädalaselt operatiivselt instituudi kodulehel. Tänaseks väljatöötatud kaardirakendused võimaldavad monitooringuandmete veelgi operatiivsemat ja kasutajasõbralikumat esitamist ning seeläbi parandavad põllumeeste võimalusi taimekaitse täpsemaks ajastamiseks.

Taimekaitsevahendite turustajad annavad põllumeestele pidevalt soovitusi taimekaitsetöödele minemiseks. ETKI teadlased on loonud usaldusväärse monitooringusüsteemi taimekaitsetööde planeerimiseks ning põllumehe informeerimiseks just tema piirkonnas majanduslikult põhjendatud taimekaitsetööde alustamise vajadusest.

Vaata lähemalt: Taimekahjustajate monitooring ja kaardirakendus

Mati Koppel, Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor

Allikas: Maablogi