Jaapani teadlased esitlesid ainult mõttejõu abil kontrollitavat robotkätt, mis aimab järele inimese reaalse käe liigutusi.

Reaalajas toimuv käe juhtimine tugineb funktsionaalse magnetresonantsi abil saadud aju kujutistel (ik functional magnetic resonance imaging - fMRI). fMRI on tehnoloogia, mis võimaldab seostada aju eri piirkondade ainevahetuse muutusi organismi teiste funktsioonidega. Uudne mõtte jõul juhitav robotkäsi on järjekordseks teetähiseks proteesitööstuses ja arvutiteadustes.

Robotkäsi töötati välja Yukiyasu Kamitani juhtimisel ATR Computational Neuroscience Laboratories (Kyoto) ning Honda Research Institute (Saitama) teadlaste koostöös. Katsetes osalenud inimestel paluti teha parema käega nn "kivi-paber-käärid" kujundeid, salvestades samaaegselt MRI skänneri ja sellega ühendatud arvuti abil inimeste ajutegevuse aktiivsuse. Lühiajalise testimisperioodi järel oli arvuti võimeline eristama erinevate käekujudega assotseeruvat ajutegevust ning edastama vastavaid korraldusi ka robotkäele.

Varem on USA teadlased pannud robotkäe suunatult liikuma ahvide ajju siirdatud elektroodide abil. Mitteinvasiivselt on Klaus-Robert Mueller Fraunhoferi Instituudist (Berliin) suutnud inimese kolju külge kinnitatud elektroodide abil kontrollida ka hiirekursori liikumist arvutiekraanil. Muelleri sõnul on fMRI kasutamine sellistes eksperimentides kohmakas ja kallis, ent võimaldab paremat arusaamist aju tööst, kuna annab kvaliteetsema pildi.

Kamitani usub, et tulevikus suudab robotkäsi reageerida mõttetegevusele kiiremini kui päris käsi. Selleks kavatseb ta keskenduda edaspidi juba kavatsetavate tegevustega seonduva ajutegevuse dekodeerimisele.

Seda tüüpi proteeside kasutuselevõtt eeldab aga fMRI tehnoloogia kardinaalset täiustamist, kuna praegusel kujul on see liiga kohmakas ja kallis.

Allikas: New Scientist´i põhjal Eesti Geenikeskus