Viimaste aastate jooksul oluliselt täpsemaks muutunud keskkonnaandmete järgi on Eesti jõgedest ja järvedest heas seisundis üle poole, kesises seisundis ligi 30% ning halvas seisundis ligi 8%.
"Eestis on teadmised vete seisundi kohta muutumas aina täpsemaks ja sageli pole tegemist positiivsete uudistega. Üldpildis ja Euroopa kontekstis oleme muidugi heal tasemel, aga see ei anna alust teemasse kergekäeliselt suhtuda - lõpuks on küsimus ju meie elukeskkonnas, mitte statistika aruandes," kommenteeris keskkonnaminister Mati Raidma.
Tänaste hinnangute kohaselt on Eesti pinnaveest heas seisundis ligikaudu 62%, kesises seisundis ligi 30% ning halvas seisundis ligi 8%. Eesti põhjaveest on heas seisundis 79% ning halvas seisundis 21%. Viimase kahe aasta jooksul on halvemaks läinud 155 veekogumi seisund ning paremaks läinud 72 veekogumi seisund.
Vee seisundi hindamisel võetakse arvesse nii vee keemilist kvaliteeti ning ka seda, millises olukorras on kogu selle veekogu elustik (ehk vetikad, suurtaimed, selgrootud loomad, kalad) ja vee voolurežiim (vee vooluhulk, looduslik kaldajoon, voolu kiirus, paisutamisest tingitud mõjud jne). Veekogumite seisundi hindamine on viimaste aastatega muutunud tänu täiustatud metoodikatele täpsemaks ja objektiivsemaks.
Veekogude keemilist seisundit halvendavad mitmesugused saasteained, näiteks elavhõbe, nikkel, kaadmium ja ravimite jäägid. Ökoloogilist seisundit halvendavad liigne lämmastik ja fosfor, mis põhjustavad veekogudes kinnikasvamist, taimestiku või vetikate vohamist, mis omakorda tekitab veekogudesse hapnikupuuduse.
Samuti halvendab veekogude seisundit jõgede paisutamine, sest see takistab vee, vee-elustiku ja taimestiku vaba liikumist veekogus, mille tulemusena kahjustuvad looduslikud elupaigad, kalastik, veekogude kaldad ja põhi ning halveneb vee kvaliteet.
22. märtsil tähistati ülemaailmselt veepäeva, mille peateemaks oli seekord vesi ja kestlik areng. Üleilmset veepäeva tähistati ÜRO eestvedamisel tänavu 22. korda. Varasematel aastatel on veepäeva teemad keskendunud näiteks põhjaveele, kui nähtamatule ressursile, veele ja loodusõnnetustele, vee ja toidu seostele, veekvaliteedile ja linnade arengule ning veekasutuse tihedale seosele energiatootmisega.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
