Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgub, et Eesti majapidamistes on äravisatud toidust ligi kolmandik toidukadu ehk raisatud toit, mida saaks parema planeerimisega suures osas vältida.

"Kui toidujäätmete teemat on peetud eelkõige rikkamate riikide probleemiks, siis see uuring näitab, et hoolimata eestlaste väiksemast sissetulekust ja tarbimismahust, ei ole Eesti selle valdkonna näitajad enam väga kaugel teiste arenenud riikide omadest. Raisatud toidu kogus ühe leibkonna kohta pole küll väga suur, kuid rahaliselt teeb see ligi 120 eurot aastas," Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Harri Moora. "Nii võib üldistusena välja tuua, et Eesti kodumajapidamised viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu."

Kõige enam visatakse ära valmistoidu jääke ja peamine äraviskamise põhjus on see, et toit on läinud riknema. "Toidujäätmete vähendamine kodudes on teema, mida üleöö muuta ei ole võimalik, sest on kinni inimeste harjumustes. Kindlasti on siinkohal abiks hea planeerimine - nädalamenüü ja ostunimekirjade koostamine, aga ka suurem teadlikkus toidutegemise võimalustest. Kõvaks läinud leib ei ole prügi, vaid seda saab veel edukalt söögitegemisel ära kasutada," selgitas Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Lisaks kodumajapidamistele võeti uuringus luubi alla ka erinevad toitlustusasutused ja -ettevõtted, näiteks lasteaedade, koolide ja haiglate toitlustajad ning restoranid, baarid, kohvikud jne. Uuringu tulemused näitavad, et toidujäätmete ja toidukao teke ning selle põhjused sõltuvad toitlustusasutuse tüübist, kuid valdavas osas uuringus osalenud toitlustusasutustest oli toidukao osakaal võrdlemisi suur, moodustades üle 60% toidujäätmete tekkest. See näitab, et Eesti toitlustusasutustes on potentsiaal ning ka vajadus toidujäätmete ja toidukao vähendamiseks olemas.

Toidujäätmete, seal hulgas toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas muutumas järjest aktuaalsemaks. Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata. Toidujäätmete tõttu raisatakse tohutult ka muid ressursse - maad, vett, energiat ja tööjõudu. Lisaks tekitab toidu tootmine tõsise keskkonnakoormuse, sest saagikuste tõstmiseks kasutatakse väetisi ja erinevaid kemikaale.

Toitu raisatakse tootmis- ja tarneahela igal etapil alates põllumajandusest kuni tarbimiseni. Euroopa Komisjoni 2010. aastal avaldatud uuringu kohaselt tekib toidujäätmeid 179 kg inimese kohta aastas. Sama uuring näitab, et toiduahela erinevatest osapooltest tekitavad kõige enam toidujäätmeid kodumajapidamised (42%), toiduainetööstus (39%) ja toitlustamine väljaspool kodu (14%). Mõnevõrra vähem tekib toidujäätmeid kaubanduses (5%).

Kokku osales uuringus 100 leibkonda ning 20 toitlustasutust ja-ettevõtet. Uuringus osalenud leibkonnad pidid kahe nädala jooksul ära kaaluma kõik toidujäätmed, mis neil igapäevaselt tekkisid, toitlustusasutustes jälgiti toidukadu viie päeva jooksul.

Seni pole toidujäätmete ja eriti toidukao teket Eestis täpsemalt uuritud. Käesoleva aasta lõpuks valmib täieliku info saamiseks ka jätku-uuring, kus võetakse luubi alla toidujäätmete teke kaubandus-ja tootmisettevõtetes.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade