Keskkonnaministeerium ja AS Kunda Nordic Tsement sõlmivad lepingu, millega soovivad vaba tahte alusel kaasa aidata jäätmetekke vähendamisele, jäätmete taaskasutamisele ja seeläbi puhtama ja tervislikuma elukeskkonna loomisele.

Lepingu allkirjastavad neljapäeval, 25. mail Keskkonnaministeeriumis
keskkonnaminister Villu Reiljan ja AS Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Tapio Aura. Tegemist on juba kolmanda Keskkonnaministeeriumi ja AS-i Kunda Nordic Tsement vahel sõlmitud vaba tahte lepinguga.

Lepingupooled seavad ühiseks eesmärgiks keskkonnasaaste vähendamise, mille üheks võimaluseks on energia ja materjalide senisest tulemuslikum taaskasutamine.

AS Kunda Nordic Tsement on lubanud tegutseda vastavuses rahvusvahelise keskkonnajuhtimise standardiga, vajadusel investeerida põlevate jäätmete käitlussüsteemide arengusse ja täiendamisse, paigaldada klinkrijahutajatele efektiivsed kottfiltrid, jätkata Kunda piirkonna vee- ja õhuseiret jne.

Keskkonnaministeerium on lubanud AS-ile Kunda Nordic Tsement edastada infot kavandatavate õigusaktide kohta, kaasates partneri võimaluse korral ka õigusloomeprotsessi. Samuti annab Keskkonnaministeerium Kunda Nordic Tsemendile selgitusi maavara kaevandamislubade ja maa rentimist puudutavate küsimuste lahendamisel. Ka toetab Keskkonnaministeerium
põhimõtet, mille kohaselt ei maksustata ohtlike ja tavajäätmete
kütusena taaskasutamisel tekkivat CO2 jne.

Vaba tahte leping jõustub allakirjutamisega ja kehtib 31. detsembrini 2007. aastani.

Veel infot:
Mis on vaba tahte leping?

Vaba tahte leping (VTL) sõlmitakse Keskkonnaministeerium (KKM) ja organisatsiooni vahel. VTLi sõlmides võtab KKM endale näiteks kohustuse teavitada organisatsioone tulevastest keskkonnaalastest õigusaktidest ja võimaluse korral kaasab organisatsiooni õigusaktide väljatöötamisse.

Organisatsioonid omakorda võtavad endale kohustusi, mis ei ole küll otseselt õigusaktides kirjas, kuid suurendavad nende keskkonnaalast tulemuslikkust. Näitena võib tuua keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise.

VTLi sõlmimisest saavad kasu mõlemad osapooled. Organisatsioonid saavad operatiivset teavet seadusandluse kohta ja kaasalöömisvõimaluse õigusloomes, misläbi on neil võimalik oma tegevust paremini planeerida.

Ministeerium aga saab "otse elust enesest" teavet selle kohta, kuidas õigusaktid mõjutavad organisatsioonide tegevust. Samuti on KKMil võimalus kaasata organisatsioonide esindajaid ekspertidena neid puudutavate küsimuste lahendamisesse nii Eestis kui väljaspool Eestit.
Näitena võib tuua AS Kunda Nordic Tsemendi osalemise Euroopa
Komisjoni tsemendi ja lubja parima võimaliku tehnika referentsdokumendi (BREF) ümbervaatamises.

Kokkuvõttes võib öelda, et VTL aitab kaasa nii organisatsiooni
konkurentsivõime tõusule kui üldisele keskkonnaseisundi parenemisele.

VTLi sõlmimisega ei kaasne osapooltele rahalisi kohustusi.

Statistikat:
Esimene VTL sõlmiti juba 1999. a AS-iga Kunda Nordic Tsement. Läbi
aegade on KKMil VTL sõlmitud Eesti Keemiatööstuse Liiduga, AS-iga Norma, AS-iga Kunda Nordic Tsement, AS-ga Nitrofert, AS-iga Elcoteq, Optiroc AS-iga, AS-iga Narva Elektrijaamad ja OÜ-ga Eesti Pandipakend.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 24.05.06 pressiteade.