Käesoleva aastaga võrreldes saavad kutselised kalurid järgmisel aastal merel püüda rohkem räime, piirijärvedel aga rohkem ahvenat ja haugi.
Kutseline kalapüük toimub meil suures ulatuses iga-aastaste kvootide alusel ja püügivõimalusi jagatakse nii naabrite kui ka paljude teiste riikidega.
Tänavu oktoobris Luksemburgis kokku lepitu kohaselt suureneb Läänemere avaosas Eesti räimepüük 2015. aastal 45 protsenti, 5719 tonni võrra ehk 18363 tonnini. Liivi lahes võib järgmisel aastal räime püüda 3722 tonni rohkem ehk 17 908 tonni.
Kilupüüki soovis Euroopa Komisjon läbirääkimiste alguses kärpida 17 protsenti. Eesti sedavõrd suure vähendamisega siiski ei nõustunud ja läbirääkimiste tulemusena jäi kärbe 11 protsendi piiresse. Kilu saab püüda 24 465 tonni.
Turska saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 1305 tonni, mis on 336 tonni vähem, kui tänavu.
Euroopa Komisjon tegi ka ettepaneku vähendada Soome lahe lõhe püügikvooti 23 protsendi võrra, kuid Eesti seisukoht oli, et lõhe arvukus lubab lõhe püügikvoodi 2015. aastal kärpimata jätta ja selline tulemus läbirääkimistel ka saavutati. Uuel aastal võib Soome lahest püüda 1344 lõhekala. Läänemere avaosa lõhe püügikvooti aga kärbiti 10 protsendi võrra 2020 lõheni.
Vastavalt novembris Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud kokkuleppele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimaluste jagamise kohta saavad Eesti kutselised kalurid neist järvedest püüda 2856 tonni kala. Lõppeval aastal püüti 2519 tonni.
Eesti kalurid saavad piirijärvedest olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 850, koha 650, latikat 710, haugi 125, särge 275 ja rääbist 15 tonni.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 30.12.2014 pressiteade
