Keskkonnaminister Mati Raidma kinnitas tegevuskava põldtsiitsitaja kaitseks Eestis. Põldtsiitsitaja on üks enim kahanenud arvukusega lind Euroopas, mistõttu tuleb koostöös põllumajandustootjatega parandada tema pesitsuspaikade läheduses olevaid elutingimusi. Seejuures on üheks võtmesõnaks põllumajandajate teadlikkuse kasv.

Seireandmed näitavad, et viimase kolme aastakümnega on väikese värvuliste seltsi kuuluva põldtsiitsitaja arvukus oluliselt langenud. Arvatakse, et Eestis on neid praegu järgi isegi kümnendik võrreldes varasema ajaga. "Arvukuse languse peamiseks põhjuseks peetakse talle sobivate elupaikade kadumist. See on suuresti tingitud mitmekesise väikepõllumajanduse asendumisest intensiivse suurtootmisega, kus kasutatakse ohtralt taimekaitsevahendeid. Edaspidi tuleb rohkem tähelepanu pöörata keskkonnasõbralikematele põllumajandusviisidele," kommenteeris Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. Põldtsiitsitaja arvukuse mõjutajaks on ka valglinnastumine ning paiguti asulate kasvamisega seotud üldine häirimine.

Kaitse tegevuskava eesmärk on hoida põldtsiititaja arvukus Eestis vähemalt 250-500 paari juures. Selleks tuleb tagada neile eluks vajalikud tingimused, millele aitab kaasa põllukultuuride mitmekesisuse suurendamine. Pesitsuspaikade läheduses on vajalik kasutada selliseid majandamisvõtteid, mis toetaks lindude pesitsus-ja toitumisvõimalusi. Näiteks hõrendada teraviljade külvi, säilitada põldude läheduses puisribasid ja väiksemaid puudesalusid, põldtsiitsitajaile meeldivad ka põllukivihunnikud. Oluline on ka vähendada putukatõrje vahendite kasutamist põldtsiitsitaja pesitsusalade lähistel, et nende poegadel jätkuks toiduks putukaid.

Kavas on teha uuringuid ja rahvusvahelist koostööd, et saada liigist rohkem teadmisi, mida kasutada tema kaitse tõhustamiseks Uuringu tulemuste põhjal valmib põllumaa põldtsiitsitajasõbraliku majandamise juhis ja koostatakse infomaterjal põldtsiitsitaja bioloogiast. Infomaterjal annab ka soovitusi põldtsiitsitajasõbralikuks põllumajanduseks.

Põldtsiitsitaja kuulub Eestis II kaitsekategooriasse. Ta on levinud peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis ning ta talvitumisalad asuvad troopilises Aafrikas. Põldtsiitsitaja eelistab elada mitmekesise põllukultuuriga aladel, kus leidub üksikuid suuri puid või puuribasid ja väikeseid puusalusid.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade