18.-19. maini korraldab maaülikooli limnoloogiakeskus Pühajärvel rahvusvahelise seminari, mille peateema on kliimamuutuste mõju järvedele, sealhulgas Võrtsjärvele, mille veetase on praegugi erakordselt madal.

Kuigi Võrtsjärv on üle elanud veelgi madalamaid kevadisi veetasemeid, näiteks 1996. aasta kevadel, on tegemist ohuolukorraga. Veetase hakkas järves alanema möödunud aasta mai lõpus ja vältas märtsi lõpuni. Ka suurvett tänavu peaaegu ei olnudki. Kuiva suve ja sügise korral alaneb veetase veelgi ja kui mitte juba suvel, siis järgneval talvel on karta ökoloogilist katastroofi järves, selgitab limnoloogiakeskuse teadur Lea Tuvikene.

Kalurid ja järveäärsed elanikud on mures. 24. aprillil saatsid nad 27 riigiasutusele, omavalitsusele ja erakonnale kirja, milles märgivad, et riik ei ole piisavalt hoolitsenud oma suurima sisejärve seisundi ja majandamise eest. Liiga palju sõltub järveäärne elu loodusest. Kalamajandus Võrtsjärvel on korralikult reguleerimata ja kehtivad seadused ei võimaldagi seda teha.

Kas veetaseme reguleerimine on vajalik ja võimalik? Mida tooks see kaasa järve elustikule ja järveäärseile elanikele? Mis juhtub Emajõega, kui piirata vee väljavoolu Võrtsjärvest? Miks jäi pooleli 2004. aastal keskkonnaministeeriumi algatatud töö – Võrtsjärve veetaseme reguleerimise keskkonnamõju hindamine? Nendele ja teistelegi küsimustele otsitakse vastuseid homsel seminaripäeval.

Ettekanded käsitlevad Võrtsjärve ökoloogilist seisundit (Tiina Nõges), veetaseme reguleerimise hüdroloogilisi aspekte (Arvo Järvet) ja sotsiaalseid mõjusid (Jaan Leetsar), kaasaegsete kliimamuutuste mõju järvede hüdroloogiale ja ökoloogiale (Peeter Nõges), toiteainete koormust (Horst Behrendt) ning Võrtsjärve kaitsekorralduskava (Merit Otsus ja Arvo Tuvikene). Õhtul toimub Võrtsjärve kaldal limnoloogiakeskuses kokkuvõtlik arutelu.

Seminari teisel päeval räägivad projektipartnerid Soomest, Taanist, Saksamaalt, Inglismaalt ja Ungarist sellest, kuidas mõjutavad kliimamuutused veekogusid mujal Euroopas.

Seminaril osalevad teadlased ja õppurid ülikoolidest, kalurid ja ettevõtjad, keskkonnateenistuste spetsialistid, põllumajandusministeeriumi esindaja jt.

Pühajärve seminari rahastaja on Euroopa Liidu programmi Interreg IIIC projekt Lakepromo.