Täna toimuval avalikul arutelul tutvustatakse uue "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Arengustrateegias rõhutatakse muu hulgas vajadust suurendada oluliselt põlevkivist saadavat lisandväärtust ning aruandele tuginedes tehakse ettepanek jätta põlevkivi aastaseks lubatud kaevandamismääraks 20 miljonit tonni aastas.

Põlevkivi arengukavas toodud põhimõtete järgi on esmatähtis põlevkivi kui Eesti riigi olulise maavara efektiivne ja säästlik kasutamine ning sektori keskkonnamõju vähendamine. Samuti on arengukava eesmärk kindlustada põlevkivitööstuse jätkusuutlik areng ja põlevkiviga varustatus, arvestades majanduslikke, julgeoleku ja sotsiaalseid eesmärke.

AS Mavese tehtud strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne soovitab jätta kehtima põlevkivi aastase lubatud kaevandamismäära 20 miljonit tonni. Sellise kaevandamismäära puhul ei suurene praegusega võrreldes põlevkivisektori eeldatav keskkonnamõju.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus selgitas, et arengukava koostamisel ning keskkonnamõju strateegilisel hindamisel oli oluline koht maksimaalse võimaliku kaevandamismahu analüüsimisel. "20 miljoni tonni aastase kaevandamise piirmäära ületamisel suurenevad probleemid välisõhu ja vee kvaliteediga ning jäätmete ladestamisega. Keskkonnapoliitikas peab järgima ettevaatusprintsiipi," lisas Ado Lõhmus.

Välja antud lubadega jätkub praeguse aastamäära edasi kaevandamisel põlevkivi varu 17 aastaks ja põlevkivi arengukava perioodil 2016-2030 on vaja 1-2 uue kaevanduse rajamine. Põlevkivivaru on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ligi 4,75 miljardit tonni, millest aktiivset varu on 1,34 miljardit tonni. Jättes praegu välja looduskaitseliste piirangutega alad ning elamute ja muude maapealsete piirangutega alad, jätkub 20 miljoni tonni aastase kaevandamismäära korral aktiivset varu ligi 48 aastaks.

Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine eeldab põlevkivist saadava lisandväärtuse olulist suurendamist ehk põlevkivi väärindamist, kuid ka kaasneva õhuheite ning veeheite piiramist ja töötlemisjäätmete suuremat taaskasutamist. Ado Lõhmus ütles, et põlevkivi kõrgem väärindamine saab toimuda näiteks läbi selle suuremas mahus õlitootmiseks kasutamiseks, kuid kasutusvõimaluste mitmekesistamise osas jätkub teadus- ja arendustöö. "Näiteks on võimalik põlevkivist toota ka gaasi ja kõrge väärtusega kemikaale. Mitmekesistatud tootmine maandab ka erinevate välisteguritega (nafta, CO2 hind) seotud riske ning tagab taastumatust ressursist ühiskonnale kõrgema tulu," lisas Lõhmus.

Oluline on põlevkivitööstuse järjepideva arengu tagamine. Selleks peab riik oluliseks nii põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tehnoloogiaalaseid uuringuid kui ka põlevkivisektori tekitatud keskkonnamõju uurimist.

Põlevkivi arengukavaga määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Põlevkivi arengukava koostamine on olnud avalik protsess, millesse on kaasatud asjaomaste riigiasutuste, sh ministeeriumite ja ettevõtete, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ning mittetulundusühingute esindajad ja teised protsessist huvitatud isikud. Ka on kaasatud eksperte parema põlevkivivaldkonnaalase teabe ja analüüsi saamiseks.

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 eelnõu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega saab tutvuda siin.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade