Jooma ajab janu, kuid vahel juuakse ka ajaviiteks, maiustamiseks, mõnutunde saamiseks, jahutamiseks või ka vastupidi – soojendamiseks. Igal juhul juua on vaja, sest toitained jõuavad iga rakuni ainult vees lahustunult.

30 ml iga kilo kohta

Kõige sagedamini joome vett ja tõepoolest võime olla õnnelikud, et meil on puhast joogivett piisavalt. Pole mõtet vaielda selle üle, kui palju tuleb juua. Veevajadus on igal inimesel erinev: lastel suurem kui täiskasvanutel, kuiva toidu armastajatel suurem kui supisööjatel, sooja ilmaga suurem kui külmaga, higistajatel suurem kui mittehigistajatel jm.

Orienteeruvalt peaks inimene toidu ja joogiga päevas saama kilo kehakaalu kohta kuni 30 ml vedelikku: näiteks 70-kilone inimene 2,1 liitrit.

Klaas-paar päevas

Joogi valikul on tähtis teada seda, et iga magus jook annab energiat ehk kaloreid. Siin tuleb järele mõelda: kas ma ikka kulutan kõik saadud kalorid ära; kas ma liigun piisavalt palju; kas spordin; kas teen rasket tööd? Sellest lähtuvalt teen otsuse, kas juua magusat jooki või vett. Valikuvõimalusi on palju: vesi, mineraalvesi, tee, mahl, nektar, mahlajook, limonaad, kali või midagi muud.

Vee kõrval on hea valik mahla, eriti just värskelt valmistatud naturaalmahla või koos viljalihaga smuuti joomine. See leevendab küll vähe janutunnet, kuid annab energiat ja suurendab organismi kaitsevõimet – seda eriti viirushaiguste vastu.

Ei ole olemas paremat ega halvemat mahla. Väga head on kõikidest aiamarjadest ja puuviljadest valmistatud mahlad, metsamarjadest tehtud on veel parema toimega, rääkimata köögiviljamahladest. Maitse-eelistuste kõrval on soovitatav ka mahlasid vahetada ja piisab, kui juua 1–2 klaasi päevas.

Loe edasi ajakirjast…

Loe edasi...

Allikas: Kodutohter.ee