Täna kogunes esmakordselt keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse moodustatud uus jahindusnõukogu, et analüüsida möödunud aastal kehtima hakanud uue jahiseaduse toimimist ning arutada mõningaid ettepanekuid, mis jahindusega seotud regulatsioonide täiendamiseks on tulnud. Jahindusnõukokku kuuluvad erametsa omanike, jahimeeste, põllumeeste ja keskkonnaühenduste esindajad ning parlamendi esindaja.
"Uues jahiseaduses on kindlasti nurki, mida veel filigraansemalt läikima lüüa, aga üldjoontes võib öelda, et tänu kõikide korralikule kaasalöömisele sai seadus hea. Eriti hea on positiivseid hinnanguid kuulda neilt, kes olid uue seaduse vastased, aga tunnistavad nüüd, et nende hirmud ei leidnud kinnitust ja peavad lahendust päris heaks," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Ettepanekud, mis jahindusega seotud regulatsioonide täiendamiseks on ministeeriumisse jõudnud, on peamiselt olnud soovid seadust täpsustada. Näiteks soovivad jahimehed, et seaduses oleks täpselt määratletud, millised peaksid olema põllutaimede või puude kaitsmise viisid, mis loomi peletavad või nende juurdepääsu takistavad.
Jahindusteemadel arutledes ei saa jätta tähelepanuta ka Aafrika seakatku teemat, mis nii seakasvatajaid kui ka jahimehi murelikuks teeb. "Oleme koos Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Keskkonnaametiga seakatku teemaga tegelenud esimestest ohusignaalidest alates. Peamine on, et nakatunud sigu ei aetaks liikvele, seetõttu keelati teatud piirkondades ära ka ajujaht. Seni ei ole taudi ühestki koduseapidamisest veel leitud," kommenteeris Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks.
Uus jahiseadus hakkas kehtima möödunud aasta 1. juunil ning seda valmistati ette mitu aastat. Põhiprobleem, mida uus jahiseadus lahendab, puudutab omandiõigust. Seni oli jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse.
Jahiseaduse vundamendiks on koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Jahi paremaks korraldamiseks loodi maakondadesse jahindusnõukogud, kuhu kuuluvad maaomanikud, jahimehed ja riigi esindajad. Maakondlike jahindusnõukogude kandev roll on seniste probleemkohtade lahendamine ja kokkulepete saavutamine kohalikul tasandil. Maakondlikes jahindusnõukogudes lepitakse kokku ka see, kui palju ja milliseid loomi kütitakse, kuidas muudetakse jahipiirkondade piire ja kuidas vahetatakse vajadusel välja piirkonna kasutaja ehk jahiseltsi.
Keskkonnaministeeriumi jahindusnõukogu ülesanne on anda nõu kõiges, mis puudutab jahindusega seotud strateegilisi küsimusi ning õigusaktide väljatöötamist ja rakendamist. Nõukogu juhib Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ning sinna kuuluvad veel Juhan Särgava Eesti Põllumeeste Keskliidust, Einar Pärnapuu Eesti Erametsaliidust, Margus Puust Eesti Jahimeeste Seltsist, Karel Rüütli Riigikogu jahimeeste toetusrühmast ning Tiit Maran Eesti Keskkonnaühenduste kojast.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
