Euroliidu toetuste saamiseks karmistatud nõuded on vähendanud omavolilist maakasutamist, kuid on samas kasvatanud petturite hulka, kes püüavad põllumaid suuremaks luisates rohkem toetust saada.
"Ühtne pindalatoetus põllumajandusmaa heas korras hoidmiseks on 417 krooni hektari kohta" ütles Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pressinõunik Heli Raamets põhjuse, miks püütakse põlluharijate hulgas maid suuremaks bluffida. Teraviljakasvatuse puhul lisandub tema sõnul sellele summale veel 800 krooni ringis toetust.
"On olnud juhtumeid, kus omanikule kuuluv 15-hektariline põllumaa kasvab toetuseavalduses 20-hektariliseks" ütles Raamets.
PRIA seadis juuli keskel sisse vihjetelefoni (7 371 300), mille kasutuselevõtu tingis ausate põllumeeste surve, kes soovisid teatada harimata põldudest, mille korrashoiuks on toetust küsitud. PRIA on aga seadnud reegli, et info andjal tuleb jätta ka oma kontaktandmed.
"Paari nädala jooksul anti teavet kolme pettusekahtluse kohta" ütles Raamets. Kas aga kahtlused kinnitust leiavad, selgub lähiajal pärast kontrolli. Eelmisel aastal olid Raametsa sõnul neljast teatatud kaebusest vaid kaks õiged, kuid siis polnud toetused veel nii suured kui praegu.
"Kui veel eelmisel aastal kasutati omavoliliselt üsna palju teistele kuuluvaid maid, siis nüüd on olukord muutunud" lisas Raamets. ELi toetuste suurenemine ning rangemad nõudmised maaomanikele ja -kasutajatele vähendasid oluliselt omavolilist maakasutamist. Raametsa sõnul on nüüd nii omanikud kui maakasutajad ise huvitatud, et neil oleks maakasutamiseks leping sõlmitud.
"Suured ühistud tegid kevadel isegi ükshaaval lepinguid paarikümne väikemaaomanikuga, et aga toetusi saada" rääkis Raamets kevadel põlluharijate hulgas maad võtnud buumist.
Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm ütles, et taluliidud aitasid kevadel registreerimisbuumi ajal põllumeestel maid deklareerida ning aitasid välja töötada maade rentimise lepinguvorme.
"Pettuseskeemid leitakse ka uues olukorras" tõdes Nurm, kelle sõnul peaksid omanikud ise valvsad olema ja huvi tundma, mida nende põldudel tehakse. Isegi siis, kui juriidiliselt on maasuhted korras, maa deklareeritud ja rendileping olemas, võib maakasutaja tema sõnul taotleda omaniku teadmata toetust.
Kui aga linnas elav maaomanik avastab, et tema maad harib ilma loata keegi teine, tuleb omanikul endal oma õiguste eest võidelda. Piirkondades, kus käib vilgas põllumajandustegevus, on renditasud suuremad ning omaniku majanduslik kahju pettuse selgudes suurem.
"Riik maa rendiks tasu suurust määranud ei ole" ütles Tartumaa Laeva valla maanõunik Jaak Jõgiste. «See on omaniku ja kasutaja vaheline kokkulepe,» lisas ta.
Jõgiste sõnul tuleks maa omavolilise kasutamise juhul selgitada omanikul välja maa kasutaja. Kui ka siis ei suudeta maamaksu ja rendihindade osas omavahel kokkuleppele jõuda, on omanikul ainus võimalus pöörduda kohtusse õigust nõudma.
2004. aastal jagatakse pindalapõhiseid toetusi kokku üle miljardi krooni.
• Ühtne pindalatoetus põllumajandusmaa heas korras hoidmiseks on 417 krooni hektari kohta.
• Teraviljakasvatajatel lisaks 800 kr hektari kohta
Toetuse taotlemiseks oli vaja põllumaad eelnevalt deklareerida.
Reaalne toetuse saaja on maakasutaja.
Toetust saab taotleda 1 ha põllumajandusmaa kohta, põllu suurus peab olema vähemalt 0,3 ha.
Toetuse saamiseks on esitatud üle 19 000 avalduse.
Allikas: põllumajandus- ja maaeluportaal PIKK. |
