| Lihavõtted (ülestõusmispühad, munapühad, kevadpühad, kiigepühad) on liikuvad pühad, mis tipnevad täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Pühapäevale eelneb nn vaikne nädal, mille tähtsamateks päevadeks on suur neljapäev ja suur reede. Järgnevad vaikne laupäev ning rõõmus pühapäev.
Eesti rahvakombestikus on kevadpühade üheks levinumaks tavaks olnud kiikumine.
Pole täpselt teada, kui kaugele aegade hämarusse ulatub munade värvimise komme. Kristlikku tagamaad ei teata sellel olevat. Sama on lugu ka lihavõttepühade teise sümboli, jänesega. Nii muna kui ka jänest seostatakse looduse tärkamise ja taassünniga: muna on igivana sigivuse sümbol ning jänese paljunemiskiirus samuti järgimist väärt (eriti eestlastele). Andmed Eesti rahvakalendrist.
|
