Keskkonnaministeerium hakkab ette valmistama Eesti pikaajalist kliimastrateegiat, mille järgi soovitakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 75 protsenti võrreldes 1990. aastaga.
"Eesti majandus on pikka aega olnud väga süsinikumahukas, mis rahvusvahelisi arenguid vaadates võib tulevikus ohustada riigi konkurentsivõimet ega mõju hästi keskkonnale ja inimeste tervisele. Kliimapoliitika põhialused peavad andma selge visiooni ja eesmärgid ning kindluse ettevõtetele investeeringute tegemiseks, et siseriiklikult saastet ja kasvuhoonegaaside õhku paiskamist vähendada," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Eesti on rahvusvahelisel tasemel tugevalt toetanud üleilmse kliimaleppe sündi, mis kohustab kõiki suurimaid saastajaid saastamist vähendama. On loomulik, et hoiame selles valdkonnas asjad korras ka oma riigis ja peame inimeste tervise ja loodusvara kokkuhoiu huvides kliimapoliitikas ranget joont."
Aastal 1990 paisati Eestis õhku 40,9 miljonit tonni kasvuhoonegaase. Viimastel aastatel umbes poole vähem. Eesmärk on, et 2050. aastaks väheneks kasvuhoonegaaside heide 10,3 miljoni tonnini.
Eesmärgi saavutamiseks on vaja teha mitmeid suuri investeeringuid näiteks energiamajanduse ja transpordisektoris, kuid pikas perspektiivis aitab keskkonnasõbralikum majandus vähendada kulutusi nii tervishoiule kui keskkonna korrastamisele.
"Saastamise ära hoidmine on igal juhul odavam, kui hiljem tagajärgedega võitlemine," selgitas keskkonnaminister.
Esmane arengudokumendi kavand on plaanis valmis saada 2015. aasta jaanuaris ning lõplikult peaks see dokument valmis saama 2016. aasta lõpuks.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 07.08.2014 pressiteade |
