Investeeringud veemajandusele on märgatavalt tõstnud Eesti elanike hinnangut puhta joogivee kättesaadavusele, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust. Võrreldes 2012. aastaga on rahulolevate elanike arv kasvanud 13 protsenti. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul vajab lähiaastatel kõige rohkem tähelepanu just Ida-Virumaa piirkond.
Kõige enam on joogiveega rahul Tallinna elanikud (91 protsenti) ja Põhja-Eesti elanikud (95 protsenti). Rahulolu on kõrge ka Lääne- (80 protsenti), Kesk- (86 protsenti) ja Lõuna-Eestis (88 protsenti). Probleemsem on aga Ida-Virumaa piirkond, kus joogiveega on rahul 63 protsenti.
„Veemajandus on olnud kõige suurema mahuga keskkonnavaldkonna investeeringuid – joogivee kvaliteedi parandamist on toetatud umbes poole miljardi euroga. See, et 86 protsenti Eesti elanikest on nüüdseks rahul kraanist voolava veega, on kinnitus, et investeeringud on andnud hea tulemuse,“ rääkis Keit Pentus-Rosimannus. „Ometi ei ole veel kõik vajalikud tööd tehtud. Jätkame joogivee parandamiseks mõeldud investeeringutega ka lähiaastatel, ainuüksi sel aastal panustame nõuetekohase joogivee tagamiseks 20 miljonit euro.“
Alates 2000. aastast on Eesti veemajandusse kokku investeeritud 860 miljonit riigi ja Euroopa Liidu raha, millele lisanduvad veel ka kohalike omavalitsuste ja veefirmade investeeringud. Üle poole sellest ehk enam kui 500 miljonit eurot on läinud just joogivee kvaliteedi parandamiseks. Aastani 2020 panustatakse veemajandusse kokku 144 miljonit eurot.
Üks suurimaid veeprojekte on olnud näiteks Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt, millesse investeeriti 53,7 miljonit eurot. Lisaks sellele veel ka Matsalu valgala piirkonna veemajandusprojekt (27,5 mln), Narva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisprojekt (29,5 mln), Harku valla veemajandusprojekt (26,7 mln), Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse rekonstrueerimine (30,7 mln) ja Maardu veemajandusprojekt (22,5 mln).
„Kehva stardipositsiooni ja tööstuspiirkonnale omaste probleemide tõttu on just Ida-Virumaal olnud investeerimisvajadus eriti suur. Kokku on riik Euroopa Liidu toel selle maakonna veeprojektidesse viimase kümne aasta jooksul suunanud üle 100 miljoni euro. Praegu käivad Narva veepuhastusjaama ehitustööd, mis peavad valmis olema järgmise aasta kevadeks. Siis saavad ka narvalased tarbida kvaliteetset joogivett,“ selgitas keskkonnaminister.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade |
