Põllumajandusministri sõnul on Eestis palju maal elavaid inimesi, kes soovivad oma talusid hoida ja põllumajandusega tegeleda. "Uue maaelu arengukava ja otsetoetustega aitame taludel hakkama saada väga erinevate väljakutsetega alates kapitali kättesaadavusest ja lõpetades positsiooni parandamisega turuahelas," rääkis Padar.

1. augustiks 2014 tuleb Eestil esitada Euroopa Komisjonile uue perioodi otsetoetuste rakendamise valikud. Esmakordselt on Eestil plaanis rakendada väiketootjate toetusskeemi, mille järgi on pindalatoetuste taotlemisel kuni 1250 euroni lihtsamad nõuded ja vähem bürokraatiat. Lisaks plaanitakse rakendada eritoetusi piima-ja ammlehmade kasvatajatele, lamba- ja kitsekasvatajatele ning puu-ja köögivilja kasvatajatele.

Maaelu arengukava 2014-2020 raames on loodud eraldi investeeringutoetuse võimalused põllumajandustootjatele, kelle aastane väljamüügi maht jääb vahemikku 4000-14000 eurot.

Minister rõhutas, et taludest rääkides ei peaks omavahel vastandama suurusgruppe ega valdkondi. "Talu võib tänapäeval olla nii suur kui väike, tootmise kõrval tegeleda ka töötlemise, metsa majandamise või muu maaettevõtlusega," rääkis Ivari Padar. "Oleme võtnud eesmärgiks, et võimalikult paljudele taludele võimaldada vähemalt ühte töökohta. "

2014. aasta on ÜRO poolt kuulutatud peretalude aastaks, et juhtida tähelepanu pere- ja väiketalude olulisele rollile toidu tootmisel, looduslike ressursside kasutamisel, keskkonna kaitsmisel, jätkusuutlikul arengul, vaesuse ja näljahäda leevendamisel.