Esineb üksnes vanemates kirjalikes allikates uudseleiva päevana.

Maarja Magdaleena

Madlipäeva nimepühak on Uue Testamendi keskne naistegelane, kelle Jeesus puhastas seitsmest deemonist. Ta kuulus Jeesusele järgnenud naiste hulka, kes hoolitsesid tema ja ta jüngrite eest teel Jeruusalemma. Viibis ristilöömise juures, aitas Jeesust matta ja avastas hommikuvalguses tühja haua. Hiljem hoolitses jüngrite eest, mille märgiks teenis juba varakirstlikus kirikus aunimetuse apostola apostolorum – apostlite apostel.

Kiriklikud vaidlused on seotud kolme erineva piiblitegelasega: patune naine, Marta ja Laatsaruse õde ning Maarja Magdaleena. Läänekirik peab neid kolme üheks isikuks, protestandid ja idakirik arvavad, et tegemist oli kahe või koguni kolme erineva isikuga. Paavst Gregorianus I samastas 591. aastal Maarja Magdaleena prostituudiga, kes pesi Jeesuse jalgu. Maarja Magdaleenat on samastatud aga ka Betaania Maarjaga, Marta ja Laatsaruse õega, mis tunnistati 1969. aastal katoliku kiriku poolt valeseisukohaks.

Maarja Magdaleenat on peetud veel printsessiks, roosikrantsimüstikute arvates oli ta aga Jeesuse ümmardaja või naine, kes sünnitas talle ka lapsi.

Jeesuse surma järel olevat Maarja Magdaleena läinud koos Maarjaga Ephesosse, kus elas surmani. Tema säilmed viidi 886. aastal Konstantinoopolisse.

Prantsuse traditsiooni kohaselt tuli Betaania Maarja koos saatjatega Marseille'sse ja pööras ristiusku kogu Provance'i. Tema säilmed leiti 745 ja viidi saratseenide eest Vézelysse, kust toodi tagasi 1279 Sainte Baume kirikusse. 1600 saadeti reliikvia sarkofaagis Clemens VIII-le. 1814 ehitati Sainte Baume Prantsuse revolutsiooni ajal purustatud kirik uuesti üles ja avati 1822 uuesti ka grott, kus asub pühaku pea, mis on arvukate palverännakute sihtpunkt.

Maarja Magdaleena on 13. sajandil asutatud Magdaleena Ordu patroon, patuste ja eksinute kaitsja.

Ikonograafias kujutatakse teda ristipuu all nutvana, sagedasti ka Jeesuse jalgu salvimas.

Allikas: BERTA