2005. aastal võeti kasutusele 1,1 tonni* osoonikihti kahandavaid aineid, ligikaudu 4 korda vähem kui aasta varem ja 50 korda vähem kui 5 aastat tagasi, teatab Statistikaamet.

Mullu võeti osoonikihti kahandavaid aineid kasutusele peamiselt tööstuslikes külmutusseadmetes ja olmekülmikute parandamisel (88%) ning väikeses koguses lahustina (9%), tulekustutusvahendites (2%) ja vahtplastide valmistamisel (1%).

1996. aastal ühines Eesti osoonikihi kaitse Viini konventsiooni ning osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga. Osoonikihile eriti ohtlikud ained on täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (freoonid-1), haloonid, tetraklorometaan ja metüülkloroform. Neid võeti 2005. aastal kasutusele 180 kilogrammi, 2004. aastaga võrreldes peaaegu 10 korda vähem. Osoonikihile vähem ohtlikud on osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (freoonid-2), mida võeti kasutusele 760 kilogrammi, 3 korda vähem kui 2004. aastal.

Külmutusseadmetes ja vahtplastide tootmisel kasutatakse osoonikihti kahjustavate ühendite asemel üha enam teisi, osoonikihile ohutuid ühendeid, mistõttu kahjulikke ühendeid on viimastel aastatel kasutatud oluliselt vähem.

Osoonikihti kahandavate ainete kasutuselevõtmine aastail 2000–2005
(ODP-tonni)

- Nähtust ei esinenud.

* Et osoonikihti kahandavate ainete osoonikihi kahjustamise potentsiaal (ODP) on erinev, näidatakse osoonikihti kahandavate ainete kogukasutust naturaaltonnide asemel ODP-tonnides. ODP standardina kasutatakse freoon-11, mille ODP võetakse võrdseks 1-ga, teiste ainete ODP väljendatakse freoon-11 suhtes. ODP-tonnid saadakse naturaaltonnide korrutamisel ODP-ga.

Täpsem teave: Kaia Oras, Statistikaameti keskkonna ja säästva arengu statistika talituse juhataja, tel 625 9234.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Allikas: Statistikaameti 27.04.2006 pressiteade.