tenax ehk SITKE LINALIILIA

on kauge Uus-Meremaa krüptofüütne igihaljas rohttaim, kes kuulub linaliilialiste (Phormiaceae) kuueperekonnalisse sugukonda. Varem laias käsitluses oli ta agaaviliste esindaja (Agavaceae s.l.). Linaliilia perekonda kuulub ainult 2 liiki, lisaks meie kangelasele veel Phormium colensoi, kes on samuti uusmeremaalane, kuid mõõtmetelt väiksem. Nimi Phormium tuleneb kreeka keelest ja tähendab korvi (phormos - korv), sest aegade hämarusest on maoorid selle taime lehekiudusid mitmesuguste punutiste valmistamiseks kasutanud.

Linaliilialisi iseloomustab teiskasvu ehk varre sekundaarse jämenemise puudumine. Sitked, tugevate kiududega lineaalsed lehed on neil kaherealiselt ehk peegelsümmeetriliselt. 1,5 - 4,5m kõrguse õisikuvarvaga pööris areneb varrelehtede kaenlas. Punakaskollane püstine, alusel torujas raoline õis linaliilial on korrapärase ehk aktinomorfse ehitusega.

Sigimik on tal ülemine, kolmepesaline, igas pesas asub 4 või enam seemnealget. Seemned on tal fütomelaniinidest põhjustatuna mustad, läikivad, lamendunud ja küpsevad kuni 10cm pikkuses kupras. Lihakad juured on hästi arenenud, moodustades narmasjuurtest koosneva adventiivjuurestiku.

Linaliilia mõlemal liigil on palju sorte, mis erinevad üksteisest lehe suuruse ja värvi poolest. Linaliilia talub lühiaegselt temperatuurilangust kuni –10°C. Õitsemise kestus sõltub temperatuurist, usutavasti saab õitsemist nautida 4-6 nädalat. Linaliilia õitseb Tallinna Botaanikaaias kolmandat korda, viimati oli tema õisi võimalik imetleda 2003. aasta aprillis. Kauaaegse kasvuhoone perenaise Virve Roosti sõnade järgi õitses ta meil ka möödunud sajandi 70-ndatel vana palmimaja Austraalia taimede nurgas. 

Õitseb katkujuur, tulge nuusutama!

Ettevaatust! Nuusutades ärge nina vastu mesilast pange, kui just üliteravaid elamusi ei armasta