tenax ehk SITKE LINALIILIA
on kauge Uus-Meremaa krüptofüütne igihaljas rohttaim, kes kuulub linaliilialiste (Phormiaceae) kuueperekonnalisse sugukonda. Varem laias käsitluses oli ta agaaviliste esindaja (Agavaceae s.l.). Linaliilia perekonda kuulub ainult 2 liiki, lisaks meie kangelasele veel Phormium colensoi, kes on samuti uusmeremaalane, kuid mõõtmetelt väiksem. Nimi Phormium tuleneb kreeka keelest ja tähendab korvi (phormos - korv), sest aegade hämarusest on maoorid selle taime lehekiudusid mitmesuguste punutiste valmistamiseks kasutanud.
Linaliilialisi iseloomustab teiskasvu ehk varre sekundaarse jämenemise puudumine. Sitked, tugevate kiududega lineaalsed lehed on neil kaherealiselt ehk peegelsümmeetriliselt. 1,5 - 4,5m kõrguse õisikuvarvaga pööris areneb varrelehtede kaenlas. Punakaskollane püstine, alusel torujas raoline õis linaliilial on korrapärase ehk aktinomorfse ehitusega.
Sigimik on tal ülemine, kolmepesaline, igas pesas asub 4 või enam seemnealget. Seemned on tal fütomelaniinidest põhjustatuna mustad, läikivad, lamendunud ja küpsevad kuni 10cm pikkuses kupras. Lihakad juured on hästi arenenud, moodustades narmasjuurtest koosneva adventiivjuurestiku.
Linaliilia mõlemal liigil on palju sorte, mis erinevad üksteisest lehe suuruse ja värvi poolest. Linaliilia talub lühiaegselt temperatuurilangust kuni –10°C. Õitsemise kestus sõltub temperatuurist, usutavasti saab õitsemist nautida 4-6 nädalat. Linaliilia õitseb Tallinna Botaanikaaias kolmandat korda, viimati oli tema õisi võimalik imetleda 2003. aasta aprillis. Kauaaegse kasvuhoone perenaise Virve Roosti sõnade järgi õitses ta meil ka möödunud sajandi 70-ndatel vana palmimaja Austraalia taimede nurgas.
Õitseb katkujuur, tulge nuusutama!
Ettevaatust! Nuusutades ärge nina vastu mesilast pange, kui just üliteravaid elamusi ei armasta
Harilik katkujuur õitseb
Katkujuur (/Petasites /Miller)
Butterbur, bog rhubarb
Katkujuure perekonda kuulub 19 liiki põhjapoolkera parasvöötmetaimi, neist 9 liiki kasvab looduslikult Euroopas. Katkujuured on ebaselgelt kahekojalised (lisaks ühesugulistele õitele esinevad ka mõned polügaamsed õied) makrofüllilised (suurelehised) püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed. Taime teaduslik nimetus tuleneb kreeka keelsest sõnast /petasos/, mis tähendab tõlkes laiaservalist vihmakübarat. Katkujuure lehti ongi kasutatud päikese ja vihma eest kaitseks, samuti toiduks ja ravimiks. Siin kasvaval harilikul katkujuurel (/P. hybridus/) on liitõisikus kuni 150 osaõisikut. Igas osaõisikus omakorda 25-130 ühesugulist määrdunudpunast huvitava lõhnaga putkõit. Õitsvate taimede varrelehtede arv aga erineb sõltuvalt taime soost. Emastaimel on õisikuvarrel 17-35 lehte, isastaimel aga 5-20. Katkujuur õitseb ühena esimestest kevadel, olles varaseks korje- ja toidutaimeks paljudele erinevatele tolmeldajatele - mesilastele, kimalastele, liblikatele . Õisik areneb lehtedest varem. Eestis on harilikku katkujuurt kasvatatud ilutaimena mõisaparkides, kust ta on levinud ka mujale ning metsistunud. Lehed kasvavad tal kuni 1,5 m kõrguseks. Hariliku katkujuure looduslik levila on laial alal Euraasia Euroopa ja Aasia parasvöötmelises osas. Keskajal kasutati katkujuure lehti ja risoome katku raviks, haavade parandamiseks ja köha leevendamiseks.
Tekstid Urmas Laansoo
Fotod Tarmo Niitla
Allikas: Tallinna Botaanikaaed
