Valitsus otsustas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse ettepanekul võtta looduskaitse alla kolm uut liiki ning leevendada viie liigi kaitsetingimusi.
Nüüdsest on looduskaitse all orhideeline Saaremaa sõrmkäpp, pügmee-nahkhiir ning kogu Baltikumis haruldane rabaluga. Viie liigi olukord on aga Eestis paranenud sedavõrd, et varasemalt rangeid kaitsetingimusi oli võimalik muuta leebemaks.
"Kõige rangemat kaitset vajavad tõsises ohus olevad või järjest vähemaks jäävad liigid. Kui hävimisohtu enam ei ole ja olukord on aasta-aastalt parem, pole enam vajadust ka kõige rangemate piirangute järgi," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Valitsus võttis otsuse tegemisel aluseks Eesti Maaülikooli ettepaneku „Eesti kaitsealuste taimeliikide kaitsekategooriate muutmise vajadusest“. See ettepanek koondas Eesti erinevate teadusasutuste ja ülikoolide esindajate seisukohad ja põhjendused liikide kaitsekategooriate muutmiseks.
Pügmee-nahkhiir registreeriti Eestis alles 2000. aastal ning on haruldane liik kogu Euroopas. Eestis on teada vaid seitse kaitsealadel asuvat leiukohta ning see nahkhiireliik on kaitse all ka rahvusvahelisel tasemel. Ka kõik teised Eestis elavad nahkhiireliigid on kaitse all.
Kaitset vajab ka hiljuti Eestis avastatud uus orhideeliik Saaremaa sõrmkäpp, mis on üks meie suurematest orhideelistest. Taim võib kasvada kuni 91 sentimeetri kõrguseks, keskmine kõrgus on 50-70 sentimeetrit. Siiani on leitud ainult üks elujõuline leiukoht, mis asub Saaremaal Vilsandi rahvuspargis.
Kaitse alla võetakse ka Eestis harva kasvav taimeliik rabaluga. Viimastel aastakümnetel on liiki leitud kokku neljast kasvukohast, mis kõik asuvad kaitsealadel. Liik eelistab rabaservi, rabastuvaid lodusid ja madalsoid, mitte lagerabasid. Seepärast mõjutab kuivendamine tema kasvukohti iseäranis tugevasti, mistõttu liik on mitmest teadaolevast kohast kadunud.
Lisaks muudetakse tulenevalt liikide seisundist kaheksa taimeliigi kaitsekategooria rangemaks.
Kaitsekategooriate muutmise tulemusena täiendavaid püsielupaiku või kaitsealasid ei ole vaja moodustada. Ükskõik kas tegu on kaitsealaga või väljaspool kaitsealasid kasvavate kaitsealuste taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud.
Eelnõu seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade |
