Põllumajandusminister Ester Tuiksoo osales täna, 25. aprillil Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kus võeti vastu nõukogu määruse ettepanek seoses linnuliha turgude toetamiseks võetavate erakorraliste meetmetega.

Alates 2005. aasta oktoobrist on linnugripi mõjul linnuliha turg sattunud raskesse olukorda. Mitmetes liikmesriikides on linnuliha ja munade tarbimine vähenenud märkimisväärselt.

Selleks, et kujunenud problemaatilist olukorda leevendada, tegi Komisjon ettepaneku laiendada seni kehtinud õiguslikku alust. Kui siiani oli võimalik hüvitada vaid loomahaiguste leviku tõkestamiseks võetud meetmete tagajärjel tekkinud kahju, siis käesoleva muudatusettepanekuga lisatakse võimalus hüvitada ka tarbija usalduse kaotamisest tekkinud kahju.

„Eesti toetas igati antud eelnõu vastuvõtmist. Praegusel hetkel on Eestis linnulihaturu olukord suhteliselt hea – hind ja tarbimine ei ole viimastel kuudel vähenenud,” vahendas põllumajandusminister Ester Tuiksoo Eesti seisukohta.

„Teised liikmesriigid olid arvamusel, et need meetmed, mis Komisjon selle määruse alusel heaks kiidab, ei tohi rikkuda ülejäänud EL liikmesriikide turuolukorda. Mõned riigid rõhutasid ka seda, et need meetmed peaks kindlasti olema ajaliselt piiratud,” ütles minister Tuiksoo.

Seekordsel ministrite nõukogu istungil toimus ka Komisjoni teatise arutelu kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta. Põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsleri Toomas  Kevvai sõnul leidsid enamus liikmesriike, et Komisjoni teatis kalanduse olukorra osas on realistlik ja asjakohane.

„Rõhutati vajadust tegeleda just kalandussektori pikaajaliste probleemidega, mis ühelt poolt tähendab püügivõimsuste vähendamist ja teiselt poolt sektorisse tegutsema jäävate kalurite majandusliku olukorra parandamist. Üheks võtmeküsimuseks diskussioonis oli see, kas peaks toetama laevamootorite vahetamist säästlikumate vastu ning Eesti pooldas mootorite vahetamist,” ütles Kevvai.

„Eesti toetab Komisjoni initsiatiivi pakkuda välja võimalikke lahendusi ületamaks kalapüügisektori lähiaja ja kaugema tuleviku raskusi. Eesti seisukohaks on ka see, et probleemidega peab tegelema kogu sektoris ja mitte ainult praegusel hetkel raskustes olevates ettevõtetes. Seega pooldab Eesti kompleksset lähenemist. Eesti jaoks on laevastiku püügivõimsuse reguleerimine esmaseks prioriteediks,” ütles põllumajandusminister Tuiksoo.

Komisjoni teatis kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta on kaudselt seotud ka Euroopa Kalandusfondi eelnõu aruteluga, mille osas toimub poliitiline diskussioon mai kuus toimuval nõukogul.

Mis puudutab ühtse põllumajanduspoliitika reformi, siis Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arendamise volinik Mariann Fischer Boel kinnitas, et Euroopa Liit on omapoolsed sammud astunud ning edasine WTO protsess põllumajanduse osas oleneb sellest, kas ka teised läbirääkimispartnerid on valmis omapoolseid samme astuma. „Euroopa Liit on oma osa teinud, nüüd on teiste kord,” sõnas Boel.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 25. aprilli pressiteade