Aiandus.ee

Esmaspäeval, 26. mail kell 10 oli kaitsmisel Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Ants Tammepuu väitekiri “Hädaolukorra riskianalüüs Eestis” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal.

„Tänapäeval on loodus- ja inimtekkelised õnnetused ning hädaolukorrad inimkonnale jätkuvaks väljakutseks,“ selgitas Eesti Maaülikooli doktorant Ants Tammepuu. „Suurõnnetused ja katastroofid on sündmused, mis võivad anda ühiskonnas tõsiseid tagasilööke ning ohustada jätkusuutlikku arengut.“ Õnnetuste toimumine on seotud määramatusega ja sellest tulenevalt ka riski mõistega – seetõttu on riskianalüüs kaasaegse elanikkonnakaitse oluline komponent nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel.

Doktoritöö hõlmas Eesti kui Euroopa Liidu n-ö uusliikme hädaolukorra riskianalüüsi arengu kulgu ja praegust olukorda. Töös käsitletakse riskianalüüsi korraldamise ja teostamisega seonduvat riiklikul, regionaalsel, kohalikul ja organisatsiooni tasandil. Olulist rolli uuringutes etendab Eestis praktiseeritava riskianalüüsi võrdlus Ühendkuningriigi kui Euroopa Liidu n-ö vana liikmesmaa vastavasisulise tööga. Doktoritöö põhieesmärgiks oli uurida hädaolukorra riskianalüüsi arengut Eestis alates taasiseseisvumisest kuni tänaseni, selgitades ühtlasi teiste riikide ja rahvusvaheliste institutsioonide õigusaktide, standardite ja juhendmaterjalide mõju.

„Uurimismaterjalideks olid Eesti ja teiste riikide ning rahvusvahelised õigusaktid, juhendmaterjalid ja standardid, kus olid sätestatud või kajastusid hädaolukorra riskianalüüsialased nõudmised, metodoloogiad, riskianalüüside väljundid ning muud asjakohased teabeallikad,“ rääkis Tammepuu, kelle sõnul kasutati võrdlevuuringutes Eesti ja Ühendkuningriigi riiklike riskianalüüside ning samuti valitud suuremate linnade ja linnastute riskianalüüside avalikke väljunddokumente.

Uurimistulemused näitasid, et hädaolukorra riskianalüüsi arengu Eestis saab jaotada kolmeks selgelt eristatavaks perioodiks, kus lisaks siseriikliku õigusruumi arengule oli võtmetähtsusega ka välisriikide süsteemide mõju. Rootsi riskianalüüsi metoodika eeskuju lõi eeldused hädaolukorra riskianalüüsi rakendamiseks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Ühendkuningriigi metoodika eeskuju võimaldas riskide tasemehindamise olulist korrastamist ja ühtlustamist võrreldes varasemaga. „Nii Eestis kui ka Ühendkuningriigis hinnati väga kõrgeks või kõrgeks epideemiate või pandeemiate, tõsiste ilmastikutingimuste ja üleujutuste riskid,“ ütles Tammepuu. Ühendkuningriigi riikliku riskianalüüsi avalik väljunddokument täitis võrreldes Eesti analoogiga laialdasemaid riskikommunikatsiooni eesmärke. Uuringud Eesti ISO 14001 sertifitseeritud organisatsioonides näitasid, et õnnetuste ja hädaolukordade võimaluste väljaselgitamist teostatakse enamikul juhtudest koos keskkonnaaspektide väljaselgitamise ja nende olulisuse hindamisega, kusjuures võetaks arvesse ka väliseid tegureid.

Doktoritöös oli uudseteks lähenemisteks kahe riigi riiklike hädaolukorra riskianalüüside võrdlevuuring ja samuti uuring, mis on spetsiaalselt suunatud hädaolukorraks valmisolekule ja tegutsemisele nende puhul organisatsioonides, mis on sertifitseeritud ISO 14001 standardi nõuetele vastavuse osas.

Allikas: Allikas: Eesti Maaülikooli 26.05.2014 pressiteade

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist