Baltimaade põllumajandusministeeriumite kõrgemad ametnikud kohtusid 20.-21. aprillil Saaremaal, et arutada  ning ühtse otsemakse skeemi rakendamise teemat. Reedesest kohtumisest võttis osa ka põllumajandusminister Ester Tuiksoo.

Maaelu arengustrateegia 2007-2013 käsitleva arutelu puhul keskendusid osapooled peamiselt strateegia eesmärkidele ning kolme prioriteeditelje vahelisele rahajaotusele. Eesti on planeerinud esimese ja teise telje jaoks raha 40% ning kolmanda telje finantseerimiseks 20%. Leedu vastavad protsendid on 40 (I telg), 43 (II telg) ning 13 (III telg). Läti protsendid aga 50, 30 ning 20.

Võrreldes praeguse perioodiga on Läti jaoks suurimaks muutuseks vähemsoodsate alade finantseerimise ligi kahekordne vähendamine. Ühise probleemina tõsteti üles mõnede rakendatud meetmete tõhustamise vajadust. Näiteks mahepõllumajandust iseloomustab kõigis riikides kiire pindala laienemine, kuid see ei kajastu toiduturul, seega tuleb senisest enam tegelda selles valdkonnas töötlemise ja turustamisega. Eesti tõi esile innovatsiooni arendamise vajalikkuse.

Ühtse otsemakse skeemi rakendamise puhul pidasid kõik osapooled oluliseks, et reformiotsuste rakendamisel oleks tagatud see, et toetust saaksid eelkõige tegelikult põllumajandusega tegelevad põllumehed. Eelkõige puudutab teema rendilepingute alusel kasutatavaid põlde. Renditud põllumajandusmaa osakaal on Lätis ja Leedus umbes 50 protsenti ning Eestis ligikaudu 65 protsenti. Selle tagamiseks pakuti välja erinevaid lahendusi, näiteks aktiivse farmeri mõiste defineerimine seaduses.

Samuti nähakse ühtse otsemakse skeemi rakendamise puhul probleemsena aiandusfarmide toetamist. Selleks, et õunte, pirnide, ploomide, kirsside vms puuviljade kasvatajad toetust saaksid, on plaanis pöörduda Euroopa Komisjoni poole ettepanekuga lisada ka aianduslik maa toetusõigusliku pinna hulka. Eesti tegi omalt poolt ettepaneku arutada toetusõiguslikku nimekirja ka marjapõõsaste nagu aroonia ja astelpaju lisamist. Läti ja Leedu esindajad toetasid ettepanekut.

“Ma hindan kõrgelt Balti riikide omavahelisi kohtumisi ja arutelusid maaelu puudutavatel teemadel,” sõnas põllumajandusminister Ester Tuiksoo kohtumise lõppedes. “See ei ole kindlasti esimene ega viimane kord, kui me oma naaberriikidega olulistel teemadel nõu peame.”

Lisainfo: Diana Kõmmus, Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna pressiesindaja, tel 625 6254; 524 8974, e-post diana.kommus@agri.ee.

Taustainfo:

Maaelu arengustrateegia 2007-2013 koosneb neljast prioriteediteljest ning on tugiraamistik Eesti maaelu arengu kava 2007–2013 koostamiseks.

Esimese telje eesmärgiks on põllumajandussektori majandusliku olukorra parandamine sellisel määral, et valdav osa põllumajandustootjaid oleks pärast 2013. a konkurentsivõimelised selleks ajaks vähenevate avaliku sektori toetuste tingimustes ning et valdav osa erametsi oleks majandatud sellisel määral ja viisil, mis tagab nende tootlikkuse ja elujõulisuse ning aitab kaasa erametsanduse arengule ja tööhõive säilimisele maapiirkonnas.

Teise telje põhieesmärgiks põllumajanduskeskkonna ja paikkonna säilitamise valdkonnas on tagada hea keskkonnaseisund läbi keskkonnasõbralike tootmisviiside põllumajanduses. Samuti tagada põllumajanduslik maakasutus ka piirkondades, kus see mängib olulist rolli traditsiooniliste maastike kujunduses ning kõrge loodusväärtusega alade säilimisel. Eesti metsade majandamisel ja kaitsel lähtutakse säästva metsanduse põhimõtetest ning eesmärgiks on võetud tagada väärtuslike alade kaitse.

Kolmanda telje põhieesmärgiks on maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ning maamajanduse mitmekesistamine eelkõige vähemsoodsatel aladel. Nende eesmärkide täitmisele lähenetakse kompleksselt ühelt poolt arendades ettevõtlust ning teiselt poolt tugevdades kohaliku kogukonna tegevust.

Neljanda e LEADER telje eesmärgiks on senisest laialdasem otsustusõiguse andmine kohalikule tasandile nii, et 2013. aastaks oleks enamik valdu “kaetud” kohalike initsiatiivgruppidega ning neil oleks välja töötatud ja rakendatud strateegiad oma piirkonna arenguks.

Eestis on rahaline jaotus eri telgede vahel planeeritud järgmiselt:

I telg. Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine – 40%

II telg. Põllumajanduskeskkonna ja paikkonna säilitamine – 40%

III telg. Maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine – 20%

IV telg. LEADER – 5-10%

Ühtse otsemakse skeem hõlmab endasse Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformi otsuseid, mille kohaselt liikmesriikides seotaks tootmisest lahti oluline osa põllumajandustootjale makstavatest toetustest. Teema puudutab toetusi nagu ühtne pindalatoetus ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus ning põllumajanduslooma kasvatamise täiendav otsetoetus. Eestis kavandab ühtse otsemakse skeemi rakendada alates 2009. aastast.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 21.04.2006 pressiteade.