Takistamaks marutaudi levikut ja kaitsmaks koduloomi ja inimest marutaudi nakatumise eest, viib Veterinaar- ja Toiduamet 21. aprillist kuni 21.maini läbi rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania kogu Eesti territooriumil. Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast (21. aprill) ja Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vaktsiin. Külvamine toimub õhust kolme väikelennuki abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede, veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, selleks, et tagada piisav nähtavus.

NB! Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul, kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed, koduloomad jt, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud haavale, nahale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke vee ja seebiga ning pöörduda perearsti poole! Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Laboratoorsed uuringud näitasid, et vaktsiini olid söönud ligi 74% sihtgrupi loomadest. Samuti on marutaudijuhtumite arv vaktsineeritud piirkondades madalam, kui vaktsineerimata aladel.

2006. aastast alates hakatakse vaktsineerima kogu Eesti territooriumi kaks korda aastas: kevadel (aprillis–mais) ja sügisel (septembris-oktoobris). Programmi eesmärgiks pikemas perspektiivis on saavutada Eesti marutaudivabadus. Metsloomade suukaudse vaktsineerimise abil on marutaudivabaduse saavutanud mitmed Euroopa riigid nagu Soome, Šveits, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland jt.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2005. aastal diagnoositi 266 marutaudijuhtumit üle Eesti, neist 37 kodu- ja 229 metsloomadel.

Vaata ka: Metsloomade marutaudivastane vakstineerimine.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduameti 19.04.2006 pressiteade.