24. aprillil toimunud Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul arutati looduskaitse tänast korraldust, sealhulgas Nabala looduskaitseala moodustamist. Koosolek otsustas pöörduda keskkonnaministri poole, et ministeeriumis vaadataks läbi kaitsealade loomise põhimõtted ja hinnataks kriitiliselt selle tegevuse efektiivsust võrrelduna mõjuga kohalikule elule.
Eesti Erametsaliit on seisukohal, et riik peaks soosima omanikupõhist kaitset – kaitsealade laiendamisel ja uute loomisel tuleks teha sisulist koostööd kohalike elanike, sh maaomanikega.
Metsaomanike esindusorganisatsiooni liikmed tunnevad muret, et looduskaitse maine omanike seas on praegu madal. Põhjuseks on see, et kaitsealade loomisel piirangute seadmis otstarbekust kohalikele kogukondadele korrektselt ei põhjendata, samuti ei arvestata kaitsealade moodustamisel omanike-poolsete seisukohtadega ega mõisteta piirangute õiglase hüvitamise vajalikkust.
Lisaks leiab metsaomanike esindusorganisatsioon, et valitud meetmete efektiivsus looduse elurikkuse kaitsmisel pole piisavalt tõendatud. Eestis ei ole näiteks metsiste kaitseks kunagi varem olnud nii palju metsamaad range kaitse all ja majandamisest väljas, samas on metsiste arvukus aja jooksul vaid vähenenud – valitud kaitsemeetmed on maksumaksjale küllaltki kulukad, kuid samas väga küsitava efektiivsusega.
Ilmekas näide praegusest looduskaitsealade moodustamise praktikast on Nabala kaitseala loomine.
„Kaitseala moodustamine on sisuliselt kohalike inimeste, sh metsaomanike ja kohalike omavalitsuste initsiatiiv, mille hiljem võttis üle Keskkonnaministeerium. Seega ei ole kohalikud elanikud kaitseala moodustamise vastu,“ selgitab Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner. „Kui aga algselt oli eesmärk vältida kaevanduste teket, siis tänaseks on ametnikud ette valmistanud arusaamatu kaitse-eeskirja, millega on soov igasugust muud elu võimalikult palju piirata.“ Hepner lisas, et töörühmas tehti terve rida ettepanekuid ja küsiti palju sisulisi küsimusi, kuid teadaolevalt pole algset kaitse-eeskirja ja tsoneeringute kava plaanis muuta. Nabala kaitseala moodustamisega seatakse kohalikele maaomanikele ulatuslikud piirangud, kuid neid ei põhjendata ja piirangute õiglast hüvitamist ei kavandata.
Nabala kaitseala kaitse-eeskiri ei tohi saada eesmärgiks, mis pühendab abinõud, leidis Eesti Erametsaliidu üldkoosolek. Sellisel viisil looduskaitse korraldamise puhul on suur oht, et looduskaitse kaugeneb veelgi kohalikest elanikest.
Eesti Erametsaliidu üldkoosolek kutsub üles keskkonnaministrit uute kaitsealade loomisel aluseks võtma järgmisi põhimõtteid:
* jälgima, et kavandatav kaitseala eesmärk ja -režiim oleksid kooskõlas. Loobuda tuleks suuremahuliste põhjendamatute sihtkaitsevööndite tekitamisest;
* tuleb korraldada õiglane ja kohene piirangute hüvitamine kaitsealade maaomanikele sarnaselt NATURA alade piirangute hüvitamisele. Seni, kuni sellist, juba 2014. aastaks looduskaitse arengukavas lubatud, hüvitamissüsteemi pole rakendatud, ei tohiks piiranguid laiendada (sh uute kaitselade loomine);
* kaitse-eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutusele võtta ökosüsteemsete teenuste tarnimise kokkulepete süsteem. Riik saaks osta teenust elupaikade ja liikide seisukorra parandamiseks maaomanikelt - selline lähenemine tõstaks looduskaitse mainet ja efektiivsust.
Allikas: Eesti Erametsaliidu 24.04.2014 pressiteade
|
