Mille poolest erineb organismide geneetiline muundamine tavapärasest sordi- ja tõuaretusest? See on võimalus kombineerida kaugete liikide geene, näiteks siirdada neid kalalt tomatitaimele või panna sead helendama meduusilt saadud geenide abil.
 

Aga kas sellisel eksperimenteerimisel on mõtet? Olulisem on saada teada, kas ja kuidas muudavad geneetiliselt muundatud organismid meie keskkonda ja põllumajandust ning seeläbi ka inimese tervist. Just nendele küsimustele otsitakse vastust maaülikooli ja Eestimaa Looduse Fondi korraldatud infopäeval, mis saab teoks reedel, 21. aprillil kell 10 Eesti Maaülikooli peahoones (Kreutzwaldi 64, Tartu).

Jutuks tuleb ka muundatud põllukultuuride ning tava- ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise võimalikkus ning sellega seotud seadused. Teatavasti on mahepõllumajanduses GMOde kasutamine keelatud, aga tolmlemise kaudu võivad tava- ja muundatud põllukultuurid seguneda.
 

Praegu on kõige levinumad muundatud kultuurid soja, mais, puuvill ja raps. Neist viimane on Eestile huvipakkuvaim ja ka ohtlikuim, sest rapsi õietolm võib levida kaugele ja seeme säilida mullas koguni 15 aastat.

Geneetilisel muundamisel võib olla üllaid eesmärke, näiteks kui rikastada riisi A-vitamiiniga, saab leevendada Aasia riikide elanike ühekülgsest toitumisest põhjustatud nägemisprobleeme. Aga GMO-riis võib seguneda looduslike vormidega.

Esimene muundatud taim – tubakas – loodi juba 1983. aastal, müügiks kasvatati GM-kultuure esmakordselt 1996. aastal USAs. Geneetilise muundamisega tegelevad firmad soovivad tuua turule üha uute omadustega kultuure, näiteks põua- ja külmakindlaid taimi.
  

Lisaks maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Põllumajandusministeeriumi esindajatele peavad infopäeval ettekandeid külalised Inglismaalt ja Rumeeniast, nende sõnavõtud tõlgitakse eesti keelde. Üritus on osalejatele tasuta.

Lisateave:
www.emu.ee; Urve Vool, EMÜ avatud ülikool, tel 731 3174, urve.vool@emu.ee;
www.elfond.ee; Kaia Lepik, Eestimaa Looduse Fond, tel  5567 9901, kaia@elfond.ee.