13. aprillil allkirjastas põllumajandusminister Ester Tuiksoo kaks määrust, kus täpsustatakse põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise tingimusi. Toetusi rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2004-2006 raames.

Üheks olulisemaks muudatuseks on 5-aastase nõuete järgimise kohustuse sätete muutmine. Kui varem kohustus lõpetati ja toetus nõuti tagasi, kui kohustus vähenes põllumajandusmaa, loomade või kiviaedade osas üle 30%, siis muudatuse kohaselt kohustust ei lõpetata. Tootja saab ülejäänud osas kohustust jätkata. Kui kohustus on vähenenud üle 30%, nõutakse seda ületavas osas toetus tagasi. Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt 17. novembrist 2005.

Samuti muudeti ebasoodsamate piirkondade toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise tähtpäeva, kus 17. november asendati 19. detsembriga, et toetuse taotlusi põhjalikumalt menetleda.

Kuna tänaseks on väga eduka keskkonnasõbraliku tootmise toetuse taotlemise tulemusena kasutatud ära kogu rahaline ressurss, jätkuvad sel aastal 2004. ja 2005. võetud kohustused, kuid uusi kohustusi juurde ei võeta. Samuti ei saa tootjad kohustusealust pindala suurendada.

Arvestades, et mahetootjad peaksid senisest oluliselt enam mahepõllumajandussaadusi töötlema ja turustama, viiakse määrusesse sisse täiendus, et kohustuslik mahekoolitus võib olla lisaks tootmisele ka töötlemise või turustamise alane.

Mitmed muudatused on sarnased teiste pindalapõhiste toetustega.
1) taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 2.-22. maini;

2) piirkondlikku eripära arvesse võttes loetakse Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa heas põllumajanduslikus korras olevaks, kui sellel kasvavate kadakate ja puude liituvus on kuni 0,5. Selle eelduseks on, et rohumaad on niidetud või karjatatud. Erisust rakendatakse tagasiulatuvalt 17. novembrist 2005. a;
3) rohumaade niitmise ja loomade karjatamise nõude täitmist peab olema võimalik kogu taotlusel märgitud ala ulatuses visuaalselt tuvastada.

Määrus jõustub kolm päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.