|
|
| Euroopa Liit peaks senisest tõhusamalt toetama põllumajandus- ja toidutootmise potentsiaali kasutami
(2014-03-11 11:24:51)
|
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis täna Eesti erakondadele oma seisukohad, millest parteid võiksid lähtuda valimisprogrammi kujundamisel põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas 25. mail toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks.
„Põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt oluline meie igapäevase toidujulgeoleku tagajana, kuid sektor mängib üha olulisemat rolli ka toiduks mittekasutatava tööstus- ja energiatootmise tooraine allikana. Selle valguses kutsume Euroopa Parlamendi tulevasi liikmeid üles toetama võimalusi põllumajandus- ja toidusektori potentsiaali optimaalseks kasutamiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Toidu vajadus suureneb maailmas lähikümnenditel märkimisväärselt, oluline on tagada, et meie tootjad suudaksid ära kasutada maailmaturu kasvavast nõudlusest tekkivad võimalused. Euroopa Liit on ülekaalukalt kõige suurem põllumajandussaaduste eksportija maailmas. Ka Eestis kuulub põllumajandus- ja toidutootmine suurimate ekspordisektorite hulka. 2013. aastal eksporditi Statistikaameti andmetel Eestist 1,244 miljardi euro väärtuses põllumajandussaadusi ja toidukaupu, mis moodustab 10% Eesti koguekspordist.
„Selleks, et tagada kestliku, ressursitõhusa ja maailmas konkurentsivõimelise põllumajandus- ja toidutootmise areng Euroopa Liidus, tuleb järk-järgult suurendada nimetatud sektorite investeeringuid ning juurdepääsu teadus- ja innovatsioonitegevusele. Põllumajanduspoliitika uuendamisel on kriitilise tähtsusega kõikidele tootjatele võrdsete konkurentsitingimuste tagamine EL ühisturul,“ lisas Sõrmus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda keskendub oma seisukohtades aktiivse põllumajandus- ja toidutootmise soodustamisele ning EL ühisturul võrdsete konkurentsitingimuste tagamisele. Samuti rõhutatakse, et EL põllumajandus- ja keskkonnapoliitikad peavad toetama ressursitõhususe ja tootlikkuse kasvu ning et keskkonnapoliitikas tuleb ülereguleerimise asemel seada arusaadavad ja lihtsad eesmärgid. Maaelupoliitika osas märgitakse, et alates 2021. aastast peaks selle rahastamine oluliselt suurenema, et senisest paremini vastata ühiskonna ootustele põllumajanduse kõrval ka maapiirkondade teiste eluvaldkondade arendamisel. Toidu tarneahela paremaks toimimiseks tuleb tõhusamalt võidelda ebaausate kauplemistavade vastu ning soodustada vertikaalset ja horisontaalset ühistegevust. Suhetes kolmandate riikidega tuleb tagada ausad ja tasakaalustatud kaubanduslepingud ning teha jõupingutusi ausat väliskaubandust takistavate tegurite kõrvaldamiseks.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 11.03.2014 pressiteade |
|
|
