Viimase kümnendi jooksul on Eestisse sissetoodud taimeliikide ja -sortide arv peadpööritavalt kasvanud. Iga uus isend on huvitav, eriti kui ta senistest märgatavalt erineb. Kas aga igaüks teadvustab, milliseid ohud taimede sissevooluga kaasnevad? Otsene kahju rahakotile on see, kui ebasoodne talv kalli tulnuka hävitab. Seepärast on enne aia rajamist oluline uurida, kui kaua ja hästi liik või sort Eestimaal kasvanud. Meie kliima on oma erilise kõikumise tõttu paljudele mujalt pärit taimedele raskeks katsumuseks. Isegi pakaselise Põhjala pojad ei edene meil alati hästi. Mõnes aiandusharus on aastaid püütud sorte katsetada ja soovitada kasvatada vaid vastupidavamaid. Kahjuks võtab tulemuste usaldusväärseks saamine pikka aega.
Taimedega rändavad kaasa haigused ja kahjurid. Nende vohamist on alguses raske ette ennustada. Soojast lõunamaisest kliimast külmematesse oludesse sattudes ei pruugi kõik pahategijad toibuda. Osa neist leiab aga meilgi soodsa siginemiskeskkonna. Ja nii satuvad löögi alla kohalikud eestimaised taimeliigid, millel siiani mingeid ohumärke pole esinenud.
Kas tõesti haigestub kogu loodus või on lahenduseks aina uute taimekaitsevahendite kasutamine ning sellega ka kasuliku elukeskkonna hävitamine? Taimede sisseveo üle on alati riiklik kontroll valitsenud, kuid sõel pole kunagi nii tihe, et pahategijad läbi ei pääseks.
Euroopa piiride avanemine päästab valla nii taimede kui ka kahjustajate veelgi laiema reisivõimaluse.
Ajalehes Võrumaa Teataja ilmus sel teemal Taimetoodangu Inspektsiooni poolne sõnavõtt: www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=1431. |
