Vahendame Päästeameti soovitusi…

Iga-kevadine enamlevinud tuleohutusalane murelaps on kulupõletamine. Päästeamet hoiatab: vastavalt keskkonnaministri 15.06.1998 määrusele nr. 46 Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded tohtib kulu põletada ainult kahe nädala jooksul pärast lume sulamist.

Selle määruse mõistes loetakse tuleohtlikuks alaks metsa ja muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga või turbapinnasega kaetud ala.

Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Sel ajal on tuleohtlikul alal keelatud suitsetamine, lõkke tegemine, raiejäätmete või muu risu (tuleohtlikud olme- ja tööstusjäätmed, kuivanud taimestik), kulu põletamine, rohket suitsu tekitava risu, põhu, jms põletamine.

On ette nähtud ka erandid, näiteks lõkke tegemine või suitsetamine selleks ettenähtud kohas või siis, kui maapind on vihmast märg.

Kulu võib põletada tulekahju ennetamiseks – parem on põletada organiseeritult ja kontrolli all kui riskida juhusliku süütamisega.

Määrus paneb maaomanikule või –valdajale palju kohustusi tuleohu üldiseks vähendamiseks, sh ka tulekahju ennetamiseks. Nendeks on näiteks mineraliseeritud ribad (liivatada, kruusatada), okaspuumetsas tuletõkestusvööndid, turbapinnasel kraavid, suitsetamis- ja lõkketegemiskohtade tähistamine jpm. Lihtsamalt: iga inimene peab hoolitsema selle eest, et tema majaümbruses saaks kulu ja praht võimalikult ohutult põletatud.

Kulu võib põletada kevadel kahe nädala jooksul pärast lume sulamist. Põletada tohib päeva ajal tuulevaikse või kergelt tuulise ilmaga (kuni 3,3 m/s). Kui seda tehakse tee või hoone ääres, tuleb tee välisserv, hoonel selle ümbrus, eelnevalt märjaks kasta või mineraliseerida.

Kulupõletamisel peavad alati käepärast olema esmased tulekustutusvahendid nagu labidas, ämber või kastekann, raudrehad, lapatsid, märjad oksad jms. Tuld ei tohi jätta järelevalveta, lahkuda võib alles siis kui see on kustunud või kustutatud.

Rohket suitsu tekitava põletusmaterjali korral vältimaks valehäirete tekkimist, tuleb samuti eelnevalt informeerida häirekeskust. Omavalitsused võivad oma heakorraeeskirjades ette näha veelgi rangemaid piiranguid.

NB! Tuleohutusnõuete rikkumise eest võib nii era- kui ka juriidilisi iskikuid karistada rahatrahviga.

Veel soovitusi:

* kui mingitel põhjustel ei saa eelnimetatud kohti mineraliseerida või kasta, siis saab rakendada teisi meetmeid, et kulutuli metsa või hooneid ei ohustaks;

hoonete lähiümbrus tuleb risust puhastada või sealt kõrge hein ära niita;

* ka kerge tuulega tuleb jälgida tuule suunda, seega ei tohiks hooned ja mets jääda allatuult. Ja meeles tuleb pidada, et tuule suund võib väga järsult muutuda;

otstarbekas on kulu põletada ajal, kui heinamaad on juba lumest sulanud, kuid metsaäärtes on veel lund;

* selleks, et tuli kontrolli alt ei väljuks, on soovitav põletada osade või siilude kaupa, mitte kogu põldu korraga. Juhuks kui tuli siiski kontrolli alt väljub, peaks kaasas olema mobiiltelefon;

* parem kui põletamise juures on mitu inimest;

* tuld materdades peaks katsuma ise olla pealetuult;

* kui keegi kaotab teadvuse, tuleb ta kohe suitsu käest eemale viia, külili panna ja jahtumise vältimiseks kinni katta;

* suits võib tekitada hingamisteede ja silmade limaskesta ärritust. Siin aitab veidi jaheda veega loputamine ja rahustavad kompressid;

* ohtlikum on vingugaasi mõju. Organismis, sealhulgas ajus, tekib hapnikupuudus. Vingugaas ühineb veres oleva hemoglobiiniga ja ei lase hapnikku verre imenduda. Ei aita ka välisõhus olev hapnik, kui seesama õhk sisaldab vingugaasi;

* vingumürgistuse sümptomid on iiveldus, südamepekslemine, üldine nõrkus, pearinglus, õhupuuduse tunne;

* võimalusel tuleb püüda kannatanuga kontakti saavutada ja seda säilitada. Mitte mingil juhul ei tohi kannatanut kiirabi saabumiseni üksi jätta.

Nähes järelevalveta kulupõlemist, helista kohe telefonil 112.

Allikas: Päästeamet