Marika Mänd räägib oma ettekandes „Kas mesilasteta hukkub meie maailm?“ sellest, et viimastel aastatel on oluliseks probleemiks tõusnud mesilasperede hukkumine mitmel pool intensiivse põllumajandusega aladel kogu maailmas. „Kuigi mesilaste hukkumise põhjused pole alati selged, peetakse siiski üheks olulisemaks põhjuseks pestitsiide liigset kasutamist,“ rääkis Mänd. „Mitmed uuringud üle maailma on näidanud, et intensiivse põllumajandusega aladelt korjatud mees ja õietolmus on leitud suurel hulgal pestitsiidide jääke. Kahjuks on samad probleemid hakanud kimbutama ka Eesti mesilasi.“ Mänd rääkis, et eriti salakavalad on preparaatide väikesed doosid, mis ei põhjusta otseselt mesilaste hukkumist. „Mitu uuringut on näidanud, et praegu kasutusel olevate taimekaitsevahendite väga väikesed kogused ikkagi mõjutavad mesilasi – näiteks nende korjekäitumist, eluiga ja füsioloogilisi protsesse. Samas on sageli neid muutusi pere elustegevuses raske märgata.“

„Mesilaste arvukuse vähenemine mõjutab omakorda nii looduslike taimede paljunemist kui ka kultuurtaimede saaki ja võib kaasa tuua muutused elurikkuses,“ selgitas Mänd. Oma ettekandes püstitab professor küsimuse, kas on olemas alternatiivsed tolmeldajad, kes mesilaste rolli üle võtavad.

Eesti Maaülikooli kolmapäevaste teadusõhtute eesmärgiks on lähendada ja tutvustada huvilistele populaarteaduslikus valguses Eesti Maaülikooli uurimissuundi. Teadlaste ettekannetele järgneb arutelu.

Kõik huvilised on Baeri majja (Tartus Veski 4) oodatud iga kuu teisel kolmapäeval kell 17.

Allikas: Eesti Maaülikooli 10.02.2014 pressiteade