Kuidas hoida dekoratiivkalasid ilusate ja tervetena? Sellest pajatab Eestis uudne kursus – akvaariumiteadus. Põnevaid loenguid hakkab 19. aprillist pidama Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakonna doktorant Priit Päkk.

Tema hoole all on nii Singapurist, Taist kui ka Saksamaalt toodud kalu, keda proovitakse paljundada basseinis ja akvaariumis.

Dekoratiivkalade kasvatamine on mujal maailmas suur äri, need kalad võivad maksta isegi kümneid tuhandeid dollareid. Omaette teadus on karpkala dekoratiivsete, võimalikult uhkete ja värvikirevate vormide aretamine. Pikaajalised traditsioonid on selles osas Jaapanil, kuid dekoratiivkalakasvatuse kodumaaks peetakse siiski Hiinat.

Ka eluiga pole suurematel kaladel just üürike: nad võivad elada kümnest kuni 25 aastani, kõige populaarsemad tiigikalad – jaapani koid ehk karpkalad– aga koguni kuni 50 aastat. Mõistagi on mõtet pikaealisi kalu ravida.

“Ka meie oleme valmis tegema operatsiooni näiteks haavandiga või kasvajaga kalale,” kinnitab Priit Päkk. “Plaanime teha sellisest operatsioonist filmi ning riputada selle üles ülikooli kodulehele,” lubab ta. Isegi kalaluu on võimalik uuesti kokku panna! Välismaal on kaladele tehtavad operatsioonid päris tavalised.

Miks aga hukkuvad koju toodud uhked dekoratiivkalad pahatihti vaid kuu-paariga? “Levinuim viga on see, et kala söödetakse üle,” selgitab doktorant.

Priit Päkk on koostanud “Akvaariumiteaduse käsiraamatu”, mille ilmumist toetas osaliselt ka PHARE. Samateemaline teos ilmus eesti autoritelt viimati 43 aastat tagasi.

Lähem info: Priit Päkk, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakonna doktorant, tel 58183959, priit.pakk@emu.ee.

Allikas: Eesti Maaülikooli 06.04.2006 pressiteade.