15.-27. jaanuarini viibisid Eesti Maaülikooli teadlased ja ERR-i saate „Osoon“ tegijad Aafrikas Etioopias, kus uuriti ja filmiti sookurgede talvitumisala. Ekspeditsiooni teaduslik eesmärk oli just sookure rände, sh talvitamise strateegiate uurimine – selleks andis erakordse ja ainulaadse võimaluse satelliit-kure Ahja 4 esmakordne jõudmine Addis Abeba talvitamisalale.
Aastaid ekspeditsioonist mõelnud Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Aivar Leito rääkis, et Addis Abeba talvitamisala on sookure kõige lõunapoolsem talvitamisala üldse ning erineb enamusest teistest aladest väga oluliselt nii erakordse kauguse (6000 km) kui ka talvitamistingimuste poolest (troopiline kliimavöönd ning sellest tulenevad väga erilised toitumis- ja ööbimispaigad võrreldes põhjapoolsete talvitamisaladega). Leito sõnul talvitab valdav osa sookurgedest Lääne-Euroopa parasvöötme kuni subtroopika vööndis ning Vahemere regiooni subtroopika vööndis Marokos, Alžeerias, Tuneesias, Türgis ja Iisraelis. Keskmine sookurgede talvitamiskohtade kaugus pesitsusalast on vaid 2000-3000 km, mis on seega kaks korda vähem kui Addis Abeba talvitamisalal Etioopias.
Kurele nimega Ahja 4 paigaldatud päikesepatareiga satelliitsaatja on alates möödunud aasta 20. novembrist andnud teadlastele juba üle 250 täpse asukoha, kus kurg koos perega on viibinud – nendest enam kui kahtesadat kohta kirjeldasid Etioopias viibinud teadlased detailselt (maastikust kuni konkurentsi ja inimmõjuni). „Selle alusel saab ja uuritaksegi nüüd kure toitumisökoloogiat ja käitumist,“ selgitas Leito.
Etioopia-ekspeditsioonil käinud Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maastikukorralduse ja loodushoiu osakonna juhataja professor Kalev Sepp ütles, et lisaks kurepaikade kirjeldustele tegi meeskond ohtralt intervjuusid kohalike elanikega, uurides neilt, millal kured piirkonda saabuvad, millal lahkuvad ning sedagi, kas kured põhjustavad kahjustusi, mida nad söövad, kus ja kui palju nad ööbivad jne.
Ahja 4 elab professor Sepa sõnul väga soodsates tingimustes Addis Abebast paarkümmend kilomeetrit põhjapool – ööbib ta kiltmaal ning toitub mägede vahelises orus. „Ööbimispaigad paiknevad ligi 2550 meetrit üle merepinna ja tema toitumispaigad jäävad vahemikku 2550-2800 meetrit. Ahja 4 praeguses ööbimispaigas peatub umbes 2000 sookurge, lisaks arvukalt teisi linde, näiteks väikeflamingo, mustsaba-vigle, tutkas, heletilder, valge-toonekurg ja neegushani.“ Sepp rääkis, et hommikuti toitub Ahja 4 valdavalt koristatud madala kõrrega odra- ja kaerapõldudel või värskelt küntud põldudel. Lõunaks liiguvad linnud ööbimiskohale lähemale niidetud heinamaale, kus käib intensiivne karjatamine. „Viljakoristus käib selles piirkonnas oktoobrist veebruarini, nii et toidulaud on rikkalik.“
Kalev Sepa hinnangul läheb kurel Ahja 4 hästi: „Kurepere hoiab selgelt kokku, aga poeg tegutseb vahepeal ka vabalt omaette, sammudes sageli kurerivi ees.“ Ahja 4 oli teadlastel võimalik jälgida kokku neljal päeval. Lisaks Eesti satelliit-kurele leidsid teadlased piirkonnast ka ühe lätlaste musta-toonekure GSM-saatja. „Kahjuks oli tõenäoliselt haige must-toonekurg ühes külas kivihoobi tõttu hukkunud, ent kuna saatja jätkas tegutsemist, teati täpselt maja, kust seda otsida.“ Sepp rääkis, et eelmisel aastal panid lätlased GSM-saatja kümnele must-toonekure pojale, hetkel on neist elus kaks. „Kaks nendest hukkusid Etioopias – ka teise toonekure saatja on leitud ja asub hetkel Etioopia keskkonnaametis.“ Peale sookure talvitamis- ja toitumisalase info kogus ekspeditsioon hulgaliselt väärtuslikku ja originaalmaterjali erinevate endeemsete linnuliikide kohta Etioopias. Etioopias käinud Kalev Sepp, teadur Leho Luigujõe ja ornitoloog Urmas Sellis tegid kohapeal koostööd kahe kohaliku teadlasega.
Vanemteadur Aivar Leito sõnul on sellised ekspeditsioonid vajalikud, sest avardub meie kõigi silmaring, sh loodus- ja linnutundmises: „Eriti oluline on siinjuures Aafrika kui meile kauge ja suhteliselt vähekülastatud ja -uuritud kontinendi uurimine.“ Samuti näitab see Leito hinnangul väikese Eesti võimekust ja olulist panust looduse uurimisel ja kaitsmisel globaalselt, sh sookure kui liigi uurimisel ning rahvusvahelise kaitse korraldamisel ja tagamisel. „Samaaegselt ekspeditsiooniga valmis minu eestvedamisel ja ka teostamisel Euroopas pesitsevate sookurgede rändeteede kaart, mis on osa koostamisel olevast sookure rahvusvahelise kaitse korraldamise kavast, mis peaks ilmuma veel sellel aastal,“ rääkis Leito, kes on ühtlasi sookure uurimise ja kaitse Eesti rahvuslik kuraator.
Ekspeditsiooni rahastasid Eesti Maaülikool, ERR ja Aivar Leito.
Lisatud on manusena Leho Luigujõe foto Ahja 4 perest toitumisalal Sululta väljadel.
Allikas: Eesti Maaülikooli 27.01.2014 pressiteade |
